Aastane Dobby

 

Dobby on aastane! Strateegilised mõõdud: 52 cm, 14 kg.
Kas tõesti võib olla nii, et see puberteet, millel ma olin valmis agressiivselt sarvist haarama, ongi üle elatud? ja niisama üürike ja peaaegu märkamatu see oligi...?! ja müütiline merekoletis osutus kõigest üheks väikeseks libedaks pallihulluks lutsuks. Hakka või uskuma....
Asi on nimelt selles, et Topsi edasiviivaks jõuks (peale nelja makaronijala) on soov olla hea ja tubli. Spanjelite ega Minku puhul ma sellist sisemist tungi meeldida ei ole täheldanud, aga Dobbyle on see küll geneetiliselt sügavale sisse kodeeritud. Eks talgi ole omad kiiksud, aga laias laastus võib öelda, et Tops on üks hea Tops.
Ja nuudeldab juba ka:D

Dobby 9-kuune

 

 

 

Kõrgus 8,5-kuuselt oli 51 cm, arvan, et kaalub endiselt alla 14 kg, paar nädalat tagasi oli 13,5 kg, aga päris värsked andmed puuduvad (tean, et mõned koguvad noorborderite võrdlusandmeid;) ).
 

Vahepeal on Dobby ilmutanud puberteedi märke, mis peaasjalikult väljendub soovimatuses oma trennikorra või laheda jalutuskäigu lõppedes autosse tulla ja ülbemates mängudes iidolist vanemborder Keiliga. Kui keegi eriti innukalt kiljudes rada läbib tal nina all, siis ta küll kargab kuuldava frustratsioonimöirgega oma mänguasja järama, aga  jalga ta pigem ei lase, kuigi eks tuleb aeg-ajalt siiski ka seda ette. Täna näiteks ei pidanud Dobby närv vastu kui Inga heledal häälel Keilile poomi käskluse andis ja ta tuiskas mööda poomi Keilile järgi:p.  Siiski, need on pigem erandjuhused, niikaua kuni temaga aktiivselt tegeldaks tal muude häirijate jaoks silmi ei jagu ja tegelikult suudab ta keskenduda päris hästi, hoolimata sellest, et tänaseks on tema agilityvaimustus juba üsna suureks kasvanud. Tegelikult, kui ma varem arvasin, et temast saab selline korralik ja viisakalt kulgev oiviku tüüpi agilitykoer, siis nüüd ma pole selles enam kindel, sest kohati on ta ikka paras pärdik juba ka....ilmselt kallutab õrnas kutsikaeas Minku-sugusega koos treenimine ka kõige rahumeelsemat borderit ületama seda õhkõrna piiri "normaalsuse" ja teispoolsuse vahel:D

Mis puutub agilityoskustesse, siis Dobby on juba päris mitu korda täiskõrguses poomi teinud. Kuna 2x2 õpe läks nii lihtsalt ja kiirelt ja ei taha ju samasse kohta liiga kauaks toppama jääda, siis jõudis ta kuidagi planeerimatult kiirelt sinna päris poomi otsa. Seoses ärevuse ja kiiruse kasvuga ta alati enam poomi otsa pidama ei jää, aga õnnestumise protsent on üsna hea. Kuna Dobby treenib olude sunnil kas üksi või koos edasijõudnud koertega, siis saab temaga ka raskematest radadest jupikesi tehtud ja mulle tundub et see on meile mõlemale kasulik, saab siiski kergelt tunde kätte, et kuidas see "päris" asi ükskord olema hakkab, mida lihtsate harjutustega ei saa. Eelduseks on muidugi kutsikas, kes talub sellist "jahumist" ja ebaõnnestumist hästi, sest ega meil need jupikesedki esimesel-teisel-kolmandal katsel siis ei pruugi õnnestuda:p Muidugi tegeleme tasakaaluks ka kutsikapärasemate asjadega. Dobby on väga tähelepanelik ja jälgib juhtimist väga hoolega. Praegu toimub areng iga trenniga, märkamatult ei ole mingi eelmises trennis spetsiaalselt näitamist ja tegelmist nõudev asi järgmises trennis enam mingi nähtus. Ootan huviga slaalomiõpet, mis läheb lahti 12-kuuselt.     

Vahepeal oli jõul ja sellest sai ilma-kroonika jaoks käepäraste vahenditega mõned pildid plõksitud, et näidata, et lund pole ei mere ääres, ei metsas ega põllul

 

Topster Dobby 6,5-kuune

 

6,5 kuuselt on Briana u. 13 kg kaaluv ja 50 cm kõrge makaronijalg. Kõrgusele viimastel nädalatel suurt minu meelest juurde pole tulnud. Juba täitsa soliidsest kaalunumbrist hoolimata on ta endiselt nii kõhna, et saab juba mõnda aega kuivtoidule ja  närimismaiustele lisaks seapekki ja rasvast hakkliha. No et ikka talve üle elaks.Läigib küll nagu rasvapõrsas, aga suurt kosumist väga ei paista.

Külgvaates näeb suht viisakas välja ,aga see on petlik:p

Üle kõige siin elus armastab Briana ehk Powers (agilityplatsil Dobby või kui väga kiire on, siis Top) sõpradega metsas ringi rallitada. Tema kidurat jooksuhurda kehaehitust arvestades on see talle üsna sobilik tegevus. Lisaks sellele, et tal ühtegi üleliigset grammi raskust liigeseid koormamas ei ole ja üle okste ja kändude liugleb ta nagu lendorav, ei jää ta ka kunagi puude vahele kinni:D
 

 

Siiani pole puberteet veel ennast märgatavalt ilmutanud, mingit käskluste unustamist ja valikulist kuulmist justkui ei esine, pigem muutub ta aina kontaktsemaks ja püüdlikumaks. Autoteede ääres ja terviseradadel sihipärase jõlkumise tulemusel on käitumine autode ja ratturite/rulluisutajate suhtes täitsa rahulik. Hetkel ütleks, et Minkut igasugu kiirelt liikuvad tegelased ajavad rohkem pöördesse. Ainus probleeme tekitav käitumine Powersil on rihma otsas olles üsna äge reageering vastutulevate suurte ähvardavama välimusega koerte suhtes. Selliste peale ikka tõuseb turi turri nagu okasseal ja algab ennetav arg-agressiivne rähklemine rihma otsas. Selline reaktiivsus on suhteliselt tüütu, aga tundub, et ka selles osas on paranemist märgata. 
 

Topskin on nüüd juba poolteist kuud PÄRIS agilitytrennis käinud ja esineb seal kenasti, on kontaktne ja motiveeritud, ehk siis põhiasjad on paigas ja saab juba natuke agilityt teha. Ilmselt on ka erinevate agilityvõistluste külastamisest ja impulsikontrolli harjutustest kasu olnud, sest Powersiga saab ka platsi ääres kenasti näiteks starti harjutada samal ajal kui teine koer platsil trenni teeb ja ei pea kartma, et ta äkitselt minema pühib. Kui see platsil treenija juhtuks muidugi olema suur iidol Keili, siis seisaks  Powers ilmselt kahel jalal püsti ja ajaks vahtu välja.

tihedad pöörded tunnelist

Üldine fitness, selles osas on suured sõbrad Minku ja Powers üksteisele abiks

Kokkupõrge tunnelis

 

Nagu ülalolevatelt piltidelt näha, teeme ka koduaias trenni:D Kuigi meil seal eriti ruumi pole, siis igasugu kruttimisi ümber paari tõkke saab igatahes teha ja tiku-taku-ümber Powersi esituses näeb juba päris hea välja. Kuna juba enne Powersi sündimist oli ära otsustatud, et jooksukontaktidega borderit temast ei saa (isegi kui õppimise protsess poleks nii vaevarikas kui logisevate kruvidega Minkuga, siis peab keegi seal poomi kõrval seda jooksukontaktidega borderit juhtima ju ka ja erinevalt Powersist minul kaelani ulatuvaid jalgu ei ole), siis teeme ka 2on2offi harjutusi. Toiduga õnnestuvad need juba täitsa hästi, (kuigi alguses oli mul tõsiselt palju tegemist et hakkama saada õige soorituse õigeaegse klikkimise, vabastava käsu andmise ja maiuse andmisega), aga mänguasjaga viskab igasugu krutskeid sisse. Näiteks peale ebaõnnestunud sooritust tuleb uus katse talt selline hiiliv. Kuna eesmärgiks on ikkagi võimalikult kiire sooritus, siis üritan igasugused hiilimise ilmingud juba eos lõpetada. 

Powersil on nüüd ka laevaga sõidetud, kuna käisime Minkuga Soomes Syysskabadel võistlemas. Probleeme polnud, aga Powers oli juba korduvalt laevas loksunud Minkuga koos puuris, seega oli tal lihtsam ka.

 

Jooksuhurt Powers

Selline on linavästriku luuramise nägu 

Fitness monster 5-kuune

Nädal aega tagasi sai Powers juba 5-kuuseks. Kaalub nii u. 11 kg ja on 47 cm kõrge. Välja näeb endiselt nagu kõhna makaron, koosneb kontidest, paar numbrit suuremast mustakarvalisest nahast ja lihastest. Eks kogu tangitav kütust kulub borderikutsikas olemisele, mida ta täiel rinnal harrastab. Vastikud teravad kutsikahambad on vist nüüd kõik vahetunud, paljud tõmbasin ilmselt ise tirimismänguasjaga välja, sest päris tihti olid mängimise käigus äkitselt käed verised.

11 kg puppy powerit

Kui 3,5-kuuse Powersi puhul võis mänguasja kättetoomisest vaid unistada, siis 5-kuune Powers muud ei teekski:p viska-too-viska-too-viska-too-viska-too mänguga lõbustaks tema ennast tundide kaupa, kui vaid leiduks keegi, kes selle suhteliselt nüri tegevuse juures teda nii kaua assisteerida sooviks...no täpselt nagu need hirmujutud non-stop tennisepalli maniakkidest :D Kättetoomise oskus siiski ununeb tal täiesti sel hetkel kui mänguasjale on teisigi soovijaid, aga üksi olles jookseb ta kohe rõõmsalt palli/nutsuga tagasi. Paigal istumine ja vabastava käsu ootamine said mänguasjaga veiderdamise läbi ka väga ruttu selgeks. Powers otsustas kohe, et see on üks väga lahe mäng kui mina mänguasjaga liputan ja sihitult ringi jooksen ning tema kohal peab istuma ning ainult ja ainult lubava käskluse peale püsti vedrutada võib. 

Tulevast agilitykarjääri silmas pidades muidugi tikutame-takutame ümber erinevate objektide: lillepottide, puude, põõsaste, pulkade ja ka mõne juhusliku tõkketiiva.  Kui Powers iseenda otsa komistamise lõpetas sai talle ka natuke tunnelit tutvustatud.
Ega sellest logisevast kutsikast polegi enam palju alles. 5-kuuselt on ta juba tõeline atleet: nõtke, kiire ja osav. Palli püüdes enam ümber ei kuku (ei julgenudki talle mingil hetkel mänguasju visata, sest ta käis neid püüdes alati uperkuuti) ja Minkust jookseb mängeldes kiiremini.
Loomult tundub ta olevat pigem selline rahulikumat tüüpi. Ühelt poolt hästi intensiivne oma tegemistes on ta samas suhteliselt kergesti rahunev ning mingit vahutavat üleskeeratud elukat ma siiani veel näinud ei ole. Toimetab intensiivselt oma päevased tegevused ära ning õhtul vedeleb rahulikult diivanil ja vaatab telekat. Ka õhtused amokijooksmised jäid beebiaegadesse. Äärmiselt meeldiv tüüp. Võimalik muidugi, et kui temaga vähem tegeleks, ei oleks see pilt nii tore.

Järgneb suvaliste suvepiltide assortii: