Paremad rohumaad...

Täna hommikul peale pikka võitlust salakavala haigusega andis meie Juksi väike  8,5- aastane süda alla. Süda, mis alati tuksus õmblusmasina tempos lõi äkitselt sama kiiresti nagu inimesel...ja  siis viivu pärast enam ei löönudki... 

Juks möödunud suvel oma lemmikpoosis murusse kaabitud lohus olesklemas

Leidsin kaamerast väikese salvestuse ka Juksist ja tema jooksukontaktidest 10.jaanuaril 2012, seega jääb ka mälestuseks midagi sellest ajast kui ta veel viimati kõbus vanapoiss oli :) :  

http://www.youtube.com/watch?v=MMXF2ndYhAw&feature=youtu.be

Never say never

Kergelt see otsus ei sündinud, aga nüüd on see siis tehtud...

Kuna iga jooksuajaga Femmu võltstiinuse vaevused vaid süvenesid ja peast päris ´´normaalne´´ olemise periood aina lühenes, siis sai Femmu reedel steriliseeritud. Operatsooni teostas Loomade Kiirabikliinikus dr. Üllar Siir. 

Eks minu elu läheb ilmselt seoses Femmu karvastiku hoolduse ja kaalujälgimisega (aga pidevalt ``kutsikaootel´´ olles paisus ta ka puhtast õhust ja armastusest niikuinii) nüüd mõnevõrra  keerulisemaks, aga Femmu elu läheb kindlasti toredamaks, kuna ei ole mitu korda aastas tarvis fantoomkutsikate üleskasvatamise pärast stressis olla. 

Kuna kevade hõngu on juba tunda, siis oleme viimaseid ilusaid talvepäevi täiel rinnal nautinud nii metsas kui põllul.


 

Femmu 5-aastane

Eile sai 5 aastat vanaks Femmu aka Kummibear, tuntud ka kui Nupster, Poopy ja Pontshik. Palju-palju õnne, pisike!!!

35cm tõkkekõrgus

Uutest kõrgustest väike muuvi kah: 
http://www.youtube.com/watch?v=HXgqHkX1fCg&feature=youtu.be

Minku, nagu paljud teisedki sheltied, on väga ökonoomne hüppaja. Ei tal pole mahti keset rada kõrgust hüpata, vaid kiirema edasiliikumise nimel lennatakse üle tõkete üsna olematu varuga, nii et küüned pidevalt vastu tõkkepulki klõbisevad.

Kuna siiani pole vajadust olnud maksimumkõrgusel hüpata, siis sai Minkule esmakordselt 35cm tõkkeid tutvustatud alles eile. Ilmselgelt on 30cm talle juba nii käppa harjunud, et 5cm kõrguse lisa peaaegu ilma varuta hüppavale koerale tähendas seda, et esimestel katsetel tulid pulgad robinal maha. Aga järgmistel katsetel õnnestus juba enamus tõkkeid puhtalt ületada. 

Saime ka esmakordselt A3 hüpperada  proovida. Raskusi oli ühe nähtamatu tunneliagu leidmisel, aga muuga saime täitsa hästi hakkama.

Back in business

Seoses külmalaine, Minku jooksuka ja pisukese puhkusereisiga on mõned nädalad möödunud agility mõttes suhteliselt väheaktiivselt. Nüüd aga saab loodetavasti uue hooga treeninguid alustada.

Täna osalesime Minkuga Tubli korraldatud rajatreeningul, kuna seekord oli plaanis harjutada A2 raskusastme hüpperada, mis sobis meile hästi, sest enne agilityrajale pääsemist peaks poomikontaktiga mingit progressi näha olema. Kuna Minkust paistis juba kaugele kindel kavatsus stardis varastada, siis saime teha stardiharjutusi. Rada ise oli nii lihtne, et kuigi vahepeal  sanatooriumis rasva kogunud Minkul polnud vast teravaimat minekut, siis polnud tal raja läbimisega ka raskusi.

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=jMElCeOINR8&feature=youtu.be