Fitness monster 5-kuune

Nädal aega tagasi sai Powers juba 5-kuuseks. Kaalub nii u. 11 kg ja on 47 cm kõrge. Välja näeb endiselt nagu kõhna makaron, koosneb kontidest, paar numbrit suuremast mustakarvalisest nahast ja lihastest. Eks kogu tangitav kütust kulub borderikutsikas olemisele, mida ta täiel rinnal harrastab. Vastikud teravad kutsikahambad on vist nüüd kõik vahetunud, paljud tõmbasin ilmselt ise tirimismänguasjaga välja, sest päris tihti olid mängimise käigus äkitselt käed verised.

11 kg puppy powerit

Kui 3,5-kuuse Powersi puhul võis mänguasja kättetoomisest vaid unistada, siis 5-kuune Powers muud ei teekski:p viska-too-viska-too-viska-too-viska-too mänguga lõbustaks tema ennast tundide kaupa, kui vaid leiduks keegi, kes selle suhteliselt nüri tegevuse juures teda nii kaua assisteerida sooviks...no täpselt nagu need hirmujutud non-stop tennisepalli maniakkidest :D Kättetoomise oskus siiski ununeb tal täiesti sel hetkel kui mänguasjale on teisigi soovijaid, aga üksi olles jookseb ta kohe rõõmsalt palli/nutsuga tagasi. Paigal istumine ja vabastava käsu ootamine said mänguasjaga veiderdamise läbi ka väga ruttu selgeks. Powers otsustas kohe, et see on üks väga lahe mäng kui mina mänguasjaga liputan ja sihitult ringi jooksen ning tema kohal peab istuma ning ainult ja ainult lubava käskluse peale püsti vedrutada võib. 

Tulevast agilitykarjääri silmas pidades muidugi tikutame-takutame ümber erinevate objektide: lillepottide, puude, põõsaste, pulkade ja ka mõne juhusliku tõkketiiva.  Kui Powers iseenda otsa komistamise lõpetas sai talle ka natuke tunnelit tutvustatud.
Ega sellest logisevast kutsikast polegi enam palju alles. 5-kuuselt on ta juba tõeline atleet: nõtke, kiire ja osav. Palli püüdes enam ümber ei kuku (ei julgenudki talle mingil hetkel mänguasju visata, sest ta käis neid püüdes alati uperkuuti) ja Minkust jookseb mängeldes kiiremini.
Loomult tundub ta olevat pigem selline rahulikumat tüüpi. Ühelt poolt hästi intensiivne oma tegemistes on ta samas suhteliselt kergesti rahunev ning mingit vahutavat üleskeeratud elukat ma siiani veel näinud ei ole. Toimetab intensiivselt oma päevased tegevused ära ning õhtul vedeleb rahulikult diivanil ja vaatab telekat. Ka õhtused amokijooksmised jäid beebiaegadesse. Äärmiselt meeldiv tüüp. Võimalik muidugi, et kui temaga vähem tegeleks, ei oleks see pilt nii tore.

Järgneb suvaliste suvepiltide assortii:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esimesed A3 võistlused

Peale All Breed Cup´i Poolas asusime siinmail A3 radadega võitlusse. Poola open radade järgselt ei tundunud meie esimese A3 võistluse (Pärnu, kohtunik P.Akimovs) rajad just eriti keerulised, A2 klassis sellised radu joostud rohkem kui mitmeid. Minupoolne juhtimine muidugi suhteliselt saamatu ja arglik, kuna esimene A3 võistlus ju ikkagi:p Hoolimata sellest õnnestus teisel agilityrajal saada 19 miniklassi koera hulgas  I koht (5kp, Minku ajas pulga maha, seda ei juhtu sageli), nii et A3 algas täitsa edukalt. Samal üritusel võitsime ka mini/midi koondarvestuses Open võistluse.

Minku ja Joker Pärnus

 

 Siinkohal meie võitudeseeria katkes enne kui alatagi jõudis:D ja paarilt järgmiselt võistluselt korjasime omajagu kogemusi, ehk siis peaasjalikult disklahve või mitmete vigadega tulemusi. Päris mitmel rajal tuli ette seda, et Minku "ümber" käsu peale mitte ei hüpanud tõket tagantpoolt, vaid jooksis üldse ümber tõkke. See muutis mind selle "ümber" käsu kasutamise suhtes juba õige ebakindlaks. 

 

 

 

Jälle rohkem õnne oli meil viimasel Ülenurme võistlusel kus kohtunikuks tšehh Zdenek Spolek, kelle meeletut jooksurada vastikute kotti sisenemise ja A-peale minemise nurkadega me võistluseelses trennis ka harjutasime. Ülenurmes küll mingitest meeletustest rääkida ei saanud, kui siis vast A3 rada oligi selline kõige rohkem jooksurada. Kuna olime juba hüpperajal ja esimesel agilityrajal saanud dsq (rajad iseenesest polnudki väga rasked, aga sisaldasid suurel hulgal lõkse kuhu koerad kergelt kaduma läksid ja nii ka Minku), siis oli päris meeldiv üllatus, et kolmandale agilityrajale oli poomile pealeminek meie jaoks lihtne (peale okserit vasakule tagasipööre ja poomile) ning poomilt maha otse jooks eesolevale tõkkele. Kuna Minku okseri võtmise oskused on head, siis okserilt järsu tagasi pööramise pärast eriti ei muretsenud, saatsin ta okserile ja kaapisin ise minema ning tulemusest võib järeldada, et Minku tegi mul selja taga kõik nii nagu vaja:p Kuigi kiige peale jätsin Minku kindluse mõttes (kohtunik näitas lendkiike päris hoolega) ehk sekundi murdosaks liiga kaua ootama, siis muus osas õnnestus rada suhteliselt kenasti läbida ja tulemuseks meie esimene 0-ga võit A3 klassis!

 

 

Järgmisel nädalavahetusel ootavad ees Minku elu esimesed meistrikad.

 

 

Briana 3,5 kuud vana

 

Briana ehk koduselt Powers/Dobby (äksi täis olekus Powers, unisena Dobby) on juba 3,5 kuud vana. Kuigi makaronijalgade pikkuse põhjal võiks pidada noorborderiks, on ta vanuselt veel täielik imik. Aga ühe imik-borderi pähe mahub juba päris palju mõtteid. Seega tegeleme sellega, et neid mõtteid häädele radadele suunata, ehk siis harjutame erinevaid kehateadlikkuse ja muidu lõbusaid trikke, ennetame ohtlike objektide (nt. autod) karjatamist (mida ta tegelikult veel ei üritagi, sest parim karjatamise objekt on ikka teine border) ja arendame toredaid tulevasele agilitykoerale tarvilikke baasoskusi nagu erinevate objektidega julgelt suhtlemine ja mänguasjaga mitte jalga laskmine. Kuna saagiinstinkt on tugev, siis ikka kättevõidetud mänguasja mulle tagasi ei kipu tooma, tahaks ikka seda vaikselt omaette killima hiilida. Aga paari treeninguga on asi juba oluliselt paranenud ja kanapalli eest on palli nõus juba päris edukalt ja käbedalt retriivima;). Powers on ka äge klikkerkoer, kes on juba taibanud et mingi tavalise istu/kaabi käpaga/keeruta peale klikker häält ei tee ja pakub igasugu huvitavaid kombinatsioone. Kerget frustratsiooni keerulisema asja väljamõtlemisel talub hästi, minema ei kõnni, mõtleb niikaua kuni pirnike plõnndi põlema lööb. No ta on ikka üks väga avatud meelega ja õppimishimuline põnn. Sotsialiseerumise baaskursus on meil läbitud ja kõige magusamas vanuses sai Powers kõvasti elu näha. Eks ta ikka imestab mõningate asjade üle, aga kuna ka Minku erinevalt cavalieridest imestas minu jaoks naljakate asjade üle  ja kasvas täiesti "normaalseks":p, siis ma selle peale väga ei erutu. Lõppude lõpuks on see ju tõesti kahtlane kui naabrimees heki taga ringi hiilib, teada tuntud kohta metsas on üle öö mingi jalgratas kasvanud või kui üksik vanamees keset metsa mättal istub:p 

 

 

 Allpool erinevate suvepiltide assortii: