Tallinn Zoo 20.05.

 

Viljandi võistlus 12.05, kohtunik Svetlana Kreslina (Läti)

Põhiliseks ärevusetekitajaks Viljandis kujunes seekord ilm (mitte kehtivuse kaotanud autojuhiload:p). Agilityplatsi kõrval lainetas järv ja puhus tugev tuul, mis pühkis minema korraldajate telgi ja poomilt ka nii mõnegi koera.



Agilityplats ülevalt

Mõlemal A2 agilityrajal saime disklahvi. Rajad iseenesest olid huvitavad  jooksurajad nii A2 kui A3 klassis, kohati pidi ikka päris korralikult jooksuliigutusi tegema. Mitmed rajad eeldasid ideaalis koertelt väga kaugelt täisnurga alt slaalomisse minemise oskust.

Esimesel rajal tõmbasin Minku slaalomist enne viimast pulka välja ja ei läinud seda parandama, seega dsq. Teisel rajal läksin lendkiike uuesti tegema, seega dsq.  Poomiotsa hüppas Minku esimesel rajal üle. Taaskord paiknes poomile järgnev tõke sellisel kaugusel, et ma ei suutnud välja mõelda, kas lasta tal poomilt otse maha joosta või keeramisega, seega vasakule käsku ei andnud, küll aga kaldusin ise vasakule. Ühesõnaga üks segane värk.   

Tundub, et Pärnu võistlusel tehtud stardiharjutusest oli kasu, sest mõlemal agilityrajal püsis Minku ilusti stardis, hüpperajal küll juba tõusis seisma ja astus ka sammukese. Aga siiski progress.

foto Jaana Salujõe

foto Jaana Salujõe

Millega absoluutselt ei ole rahul, on enda käitumine  slaalomi kõrval. Minkut ei pea slaalomis viimase pulgani valvama nagu Femmut ja ometi võistlusel, sujuva eemaldumise asemel, kontrollin ma slaalomit peaaegu lõpuni ja tõmban ta siis viimasest pulgavahest välja, kuna järsku hakkab järgmisesse olukorda väääga kiire. Selge see, et see kalduvus oli mul ka varem, aga A1-s ei olnud see nii selgesti märgatav, kuna slaalomist eemaldumist polnud hädasti tarvis, sai ka muudmoodi. Seekord aga keerasin tegelikult kõikidel radadel slaalomiga endale käki.

I rada: http://www.youtube.com/watch?v=bU-bqMFT7Mo

II rada: http://www.youtube.com/watch?v=V_ITWaxYRsU

Hüpperajal oleks slaalomi külge kleepumine ka peaaegu disklahvi toonud järgmisele tõkkele hiljaksjäämise tõttu, aga disklahvi asemel siiski puterdus ja pudenenud pulk. Ehk siis 5 karistuspunkti, II koht, kiirus 5,06 m/s.  

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=oDIIXrKpr4o 

   

Femmuga hüpperajal DSQ, agilityrajal IV koht (12 osalejat). Femmu oli tegelikult väga tubli, sest  agilityrajal ainult neli koera tulemuse kirja saidki, Paljudele osutus saatuslikuks tunneli-poomi valik, millega Femmu tavaliselt mööda ei pane. Ka seekord õnnestus see valik, hoolimata sellest, et lausa näppupidi näitama läksin ja hea et kummuli ei kukkunud poomi otsa. Kahjuks aga hüppas Femmu üle poomi kontaktpinna, kuna liikusin liiga entusiastlikult edasi (eks ikka selleks, et sinna kaugel olevasse slaalomisse kuidagi jõuda koos koeraga:p). Millegipärast sättis ta poomilt allatulekul hirmsasti sammu ka.

Agilityrada: http://www.youtube.com/watch?v=SOVRdCUh8mA

foto Jaana Salujõe

foto Jaana Salujõe

Möödunud nädalal käisime Ellamaal rabamõnusid, mudaravilat ja vanaemade seltskonda nautimas.

 

Endine hulgus-kass Pätu elab hästi...erinevalt vanaema tapeedist :p

Pärnu võistlus 06.05, kohtunik Peteris Akimovs

Päev Pärnus algas seekord vahelduse mõttes A3 jooksudega ja tõotas tulla pikk, sest kõikide klasside peale kokku oli registreeritud 92 võistluspaari.


A3 I agilityraja alguses välja kuulutatud ideaalkiirus 4,15 m/s ei jätnud meile Femmuga mingit lootustki ideaalaja lähedalegi mahtuda. Kuigi ühes punktis tekkis meil Femmuga väike valestimõistmine ning seisak, ei näinud kohtunik põhjust selle eest viiekat anda, küll aga läks sinna aega kaduma. Puhta raja ja ajaveaga saime  IV koha (11 osalejat).
Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=MVX0iJ1CG5w

A3 II agilityrada , mis oli ka suures osas täitsa mõnus jooksurada, sobis meile vähem kui eelmine, sest juba esimesed tõkked sisaldasid kombinatsiooni, mis eeldas täisringi tegemist ümber tõkketiiva, mis Femmu puhul tapab selle viimasegi kiiruse. Seal tekkis meil ka väike vaidlus, mille eest huvitaval kombel samuti viiekat ei saanud, koht jällegi IV.

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=4B24suzAW9o

Aga tegelikult oli Femmu täitsa tubli ja isegi kiige peal ei kõlkunud seninägematult kaua.

Femmu ja Minku jooksude vahele jäänud tunnid said Gerdi abil suviselt sisustatud

A1 radadel pakkus kohtunik mulle vägagi hästi sobiva üllatuse, sest, erinevalt TAKO võistlusest, oli seekord mõlemal agilityrajal poomi pealt järgmisele takistusele täitsa otse minek ja sellisel puhul õnnestuvad kontaktid meil juba üsna hästi.
A1 I agilityrada: tundus õppides täitsa ok ja hakkama sellega saimegi, tulemus puhas rada, kiirus 5,13 m/s. 

See oli viimane vajalik tulemus klassivahetuseks ning edaspidi jookseme A2 klassis. A1 disklahvirohke teekond algas meil ka Pärnus, septembris 2011, ja sümboolselt sai ka samal platsil oma otsa.

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=prBrQZeHDd0

Kuna A2 oli enne juba ära jooksnud ja viimasena jooksvasse A0 klassi meid ei saadetud, saime võimaluse joosta ka kaks järgmist A1 rada.

A1 II agilityrada: saime DSQ juba esimesel tõkkel, sest Minku varastas stardis, hoolimata sellest, et üritasin teda seal paigal hoida nii zhesti, mõtte, kullipilgu kui ka hääle combo jõul. Lootusetu. Tegelikult nagu ma sain aru, on tegemist lausa geneetilise hälbega:D, sest Minku ema pidi omaniku jutu järgi samasugune pärdik olema, kes hoolimata aastaid A3 klassis jooksmisest püsib stardis endiselt u. 20% kordadel ja pahatihti tuleb harrastada lendstarti. Nii et, kuna Minku tuli täiesti jäärapäiselt üle esimese tõkke, kuigi ma seal käsi püsti seisin ja käskisin tal oodata, siis läksin tagasi ja istutasin ta uuesti. See aitas täitsa hästi ja teisel katsel püsis ta juba kenasti.  

Rajal tuli viperus sisse slaalomis, muus osas oli ok...no kiigega pole ka päris rahul, sest ega ma seal mingit korralikku vabastuskäsku Minkule ei anna. 

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=H_9agKcBVLo&feature=relmfu

 

A1 Hüpperada: lõppes tänu pisut kehvale trajektoori valikule jällegi disklahviga. Oleks pidanud ka vastaskäega tõmbama, siis oleks äkki saanud Minku rõngasse selle tunneli asemel, kuhu ta väga uljalt kimas.

Muidu oli päris äge kiire rada, mulle meeldis.

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=MVX0iJ1CG5w 

Nagu näostki näha: juba paadunud pärdik ja pärdiku-hakatis (Ema Reila tütar Minkuga)

Säde võistlus Tartus, kohtunik Anne Tammiksalu

Aasta esimesel välivõistlusel olime muidugi kohal. Õnneks vedas ka ilmaga, mis tegelikult oli isegi lausa liiga soe, arvestades, et tervis ei lubanud särgiväel ringi lipata. Millegipärast (võib-olla värskelt diagnoositud bronhiidi tõttu:D ) oli isegi rada õppides raske murul kõndida. Õnneks radu joostes asi nii hull ei olnud, eelmisel kevadel esimest korda vaibalt murule saades oli tunne märgatavalt imelikum ja küündimatum.  Rajad olid ka väga mõnusad, ei tea, kas olidki lihtsamad kui Agility Plussi eksamil või olen ise vahepeal arenenud. Loodetavasti ikka viimane variant.

1. agilityrada oli see, kus saime kirja tulemuse ja 15kp kiuste ka III koha 8 osaleja seas. Minku ei tahtnud esimese hooga A-d võtta, see õnnestus kolmandal katsel, sealt 10 kp.  Tundub, et ta üsna sihilikult üritas A-st esimesel korral mööda põigata. Samuti ei õnnestunud meil paremale keeramisega poomikontakti tabada.

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=obR4h-bvAG8

2. agilityrada oli siis see rada, mille kohta võib vist öelda ilus disklahv. Kõik õnnestus ,peale slaalomi, mille viimane pulgavahe jäi sooritamata. Kuna lõviosa rajast oli slaalomi ajaks juba vigadeta läbitud, siis ilmselt hakkasin slaalomit liigselt kaasa jooksma ja kontrollima, eks oleks ju tahtnud seda puhast rada saada.

Videolt aega mõõtes, mis pole küll muidugi mingi täppisteadus, tundub, et ilma slaalomiveata oleks kiirus olnud 5,5 m/s kanti, hüppetõkked muidugi madalad, aga kiike ja slaalomit sisaldaval rajal võib sellise kiirusega küll rahul olla. Õigemini VÕIKS, sest ametlik resultaat on ju DSQ :)

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=8B0SEZl0pzA

3. hüpperada tegime pealtvaatajatele nalja, kui ühe kõvera tunneli juures Minku ripakile jätsin. Tulemus DSQ, mis küll ei tulnud tunnelis, vaid hüppetõkkel, mille Minku ületas ja siis sama targalt sealt ka tagasi hüppas. Tegelikult oli see küll minu viga, oleksin pidanud konkreetsemalt teda tõkke tagant edasi suruma. Aga ei jõudnud seal väga adekvaatselt reageerida, Minku tuli päris hea hooga ja kuna mina ei tulnud üldse nii hea hooga, siis saatsin teda üsna kaugelt ja ei jõudnud enam sinna tõkke peale viskuda :p

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=RjoJP-jxm-M

Minku ilmutas progresseeruvat pärdiklikkust stardis püsimisel e. iga jooksuga kehvemini püsis. Teisel agilityrajal oleksin tegelikult juba pidanud stardis tagasi minema ja teda tungivamalt ``istutama``, hüpperajal tegingi seda, kuigi videolt see ei paista, video algab pisut hiljem. Hüpperajal olin ka sunnitud esialgset plaani tunneli tagumiselt küljelt joosta käigu pealt muutma, sest oli selge, et Minku mul vajalikule kaugusele eemalduda ei lase.  

Kui välja arvata varastamiskalduvus, siis muus osas olen Minkuga väga rahul, esimest korda üle pika aja väliagilityt tehes oleks koer võinud ka mõnevõrra häiritud olla, eriti veel võõral platsil, aga seda ta polnud. A peal  tõrkumine mind ei morjenda, peaasi, et kiike ja poomi esimesel katsel tabas. 

21.04. - 22.04. TAKO võistlus, kohtunikud Anne ja Harri Huittinen

Seekord siis tegemist lausa 2-päevase võistlusega, kohtunikeks Anne ja Harri Huittinen Soomest. Minu meelest väga hea kohtunike valik TAKO poolt.

1. päev

Esimesel päeval A1 klassis kohtunikuks proua Huittinen, kes on varem püstitanud päris tähelepanuäratavaid radasid, näiteks leidsin interneeduse kaasabil ühe A3 raja, kus tuli poomi läbida 4 korda!

TAKO hallis püsti pandud A1 rajad aga ei torganud millegi erilisega silma, olid kergemad kui mees-Huittineni omad täna.

I rada, hüpperada: Omapärane oli see, et A1 hüpperajal puudus slaalom. Küll aga leidus seal üks nipikam tunneliaukude valik, millega saime kenasti hakkama. Olen enda peale päris pahane, et see rada õnnestus ära käkkida ühe läbematu ja hooletu tõkkele saatmisega, kust tuli kohe ka DSQ, sest ega Minku kiiruse juures eriti mingit vigadeparandust ja päästmist teha ei anna. 

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=FCs1Yu6Yj14&context=C49ebbf3ADvjVQa1PpcFNH7k22_UDdYtZRq5ghzZ5bf4oj5LRef2s=

II rada, agilityrada: Tulemus jälle DSQ e. see pole mingi tulemus:)

DSQ tuli siis, kui jäin Minkust veits maha (kuna sattusin eelmistel tõketel tunnelisse minevale koerale liiga pikalt järgi vahtides planeerimatusse kohta, sooritasin mingeid kummalisi võtteid) ja otse ette tunnelisse minemise asemel keeras Minku mu nina alt läbi paremale poole tõkkele, mis iseenesest oli täiesti loogiline tegu. Poomi peal toimus aga midagi seninägematut, poomiots oli kena, aga pole kunagi juhtunud, et Minku keeraks poomi pealt maha selles suunas, kus mind ei ole. Tõesti ei mäleta, et oleks kunagi ette tulnud sellist asja. Aga seekord siis otsustas ta seda teha.

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=JUnJrNKUTDQ&context=C4dfc4b1ADvjVQa1PpcFNH7k22_UDdYqI6nBWkcXyT9wx5dCJZQAs=

Esimesel päeval hoidis  meil lippu kõrgel Femmu, kes peale pooleaastast võistluspausi taas ametlikul võistlusel osales. Esimesel agilityrajal (kohtunik Harri Huittinen) rajavigadeta ja 0,62 s. ajaveaga III koht (13 osalejat). Femmu puhul on juba näha jooksmise ilminguid, aga hüppab ikka kehvasti.

Rada: http://www.youtube.com/watch?v=MEyq-9ttRp8&context=C47a6df7ADvjVQa1PpcFNH7k22_UDdYijoH2WITqBXj9b8IVnQEXU=


2.päev

Kirjas oli ainult Minku ja kavas 2 agilityrada Harri Huittinenilt. Mõlemad rajad olid väga huvitavad. 

I rada, agilityrada: 
Oli päris raske rada minu meelest. DSQ tuli kohe alguses, seal, kus rada õppides kõige keerulisem koht tundus olevat. Olin rahul, et poomilt õnnestus Minku suunata järgmisele tõkkele nii, et ta ei sattunud tõkke taha.

Jooks:

http://www.youtube.com/watch?v=RXnRuwRdLFE&context=C44aff07ADvjVQa1PpcFOi8JJovubvbOWg3iZRGkNeqVPEsRAodlg=

II rada, agilityrada: Oli sama huvitav kui esimene, aga mulle meeldis rohkemgi, ütleks, et üks mulle meelepärasemaid radu, mis A1 klassis ette tulnud..võib-olla isegi kõige lemmikum siiani. Poomiotsad olid muidugi mõlemal rajal jooksukontaktidega algajale keerulised ning mõlemal rajal täna oli slaalom algajate koerte jaoks väga kehvasti sattunud täpselt päikeselaigu sisse, päike paistis koertele silma ja punased slaalomipulgad rohelise plastikkatte taustal olid koertele suht rasked pihta saamiseks.

Pusserdasime meiegi slaalomisse sisenemisel, aga ma ei usu, et Minkut päike häiris, ilmselt olin ise tal jalus. Teisel rajal siiski DSQ ei saanud, vaid 15kp. Muidugi pisut kahju, sest slaalomis me tavaliselt ei eksi, aga poomiotsa viiekas poleks niikuinii puhast rada lubanud saada. Aeg oli parim, aga koht tänu vigadele alles 5. 

Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=d8204upNeHA&context=C4a75047ADvjVQa1PpcFNH7k22_UDdYiXBJ0j0bk0lvSW3y7VEgUY= 

Minu üllatuseks otsustas Harri Huittinen anda Minkule tulevikulootuse roseti. Kuna tegemist on väga teeneka agilityinimesega, siis on mul selle väikse äramärkimise üle muidugi väga hea meel.

Ma ei taibanud kahtlustadagi, et Minkul võiks olla raske kahel järjestikusel päeval võistelda ja ega tal polnudki. Teisel päeval muidugi püsis juba stardis kehvemini, aga muus osas oli ikka nagu brand new:).