Võistlused

Osalesime TAKO võistlusel 09.-10.03. Esimesel päeval kohtunikuks Svetlana Kreslina. Rajad pigem raskemapoolsed. Esimesel rajal 10kp II koht (kaks tõrget müüri ees, minu trajektoor ei lasknud hästi Minkut müürile suruda ja kui maha jään keerab ta tagasi mulle jalgadesse. Minkule oleks küll vaja treenida oskust vähe iseseisvamalt eesolevat tõket võtta, mitte minu väiksemagi mahajäämise puhul tagasi minu poole keerata). Muidu olin rajaga päris rahul, oli üsna raske rada meie jaoks, nii kiigele kui poomile pihta saamine polnud meie puhul just ilmselge, aga saime sellega hakkama.
I rada: http://www.youtube.com/watch?v=T2J3Z-d998k
 
 

 

Teisel rajal DSQ, tõmbasin Minku rõngast mööda ja kuna edasine rada eeldas peale rõngast olevale tõkkele suht kaugelt saatmist ja minupoolset ärajooksmist, siis olin hädas, kuna rõngasse ju koera tagant ei saada (vähemalt pole ma seda proovinud) ning koos koeraga rõnga eest alustades poleks kuhugi jõudnud, siis lõin sellele asjale üldse käega, mis on muidugi väga vale meeleolu ja eba-agressiivne käitumine rajal, mida tegelikult tegema ei peaks. Aga noh mõnes kohas lihtsalt sellise jalgade ümber karjuva ja keerleva Minkuga pole midagi teha, sest koos temaga lihtsalt ei jõua uuesti startida igalt poolt, eriti rõngast sisaldava sirge peal. Või no eks startida ikka jõuab, aga järgmise tõkkeni ei jõua ikkagi. Edasi käsklusest olen viimasel ajal küll puudust tundunud, ehk suvel peaks seda vähe treenima. Kui pika sirge tunneli ees rajal tekib mingi tõrge ja ei saa koera nii kaugele jätta kui plaanitud, siis enne tunnelit koera kõrval olles sinna tunneli lõppu koos Minkuga ma küll ei jõua, seega edasine on määratud ebaõnnestuma.

 

Teisel päeval kohtunikuks Svetlana Zolotnikova. Rajad  lihtsamad. Hüpperajal III koht parima ajaga, agilityrajal parima ajaga IV koht (kiigest mööda jooksmine andis 5 kp).  

Agilityrada: http://www.youtube.com/watch?v=23zicfgymnY
 
 
Agility Plussi eksam 29.03. Kohtunik Anne Tammiksalu. Ühel rajal kohe stardis DSQ, kuna Minku varastas ja jõudis juba üle esimese pulga tulla, siis kasvatuslikel eesmärkidel alustasime uuesti stardist.
Video: http://www.youtube.com/watch?v=41V9aE_8vss

 

Teine rada oli üks pusserduste rida, tulemuseks DSQ. Pikk sirge tunnel keset rada tekitas mulle probleeme mitmes mõttes. Nagu juba eespool mainitud, siis Minku ei oska/taha otse peale pikka siret tunnelit eesolevat tõket otsida, vaid keerab pigem tagasi mulle jalgu, eesoleva tõkke valiks ta ainult siis kui ma piisavalt kõrval tal olen. Samamoodi avastasin, et vaja rohkem treenida oskust iseseisvalt slaalomit teha kui mina maha pean jääma. Eks see on jäänud vähe kahe silma vahele, kuna pole siiani tarvis olnud slaalomist tagasi pikka sirgesse tunnelisse keerata. Positiivne oli see, et ühestki kontaktpinnast mööda ei jooksnud ja poomikontakt oli väga ilus.

Video: http://www.youtube.com/watch?v=OxsjH-B6bno

Foto Ergo Ojaste

Foto Ergo Ojaste

Tunnelite võistlus 06.04. (VIKO klubi tunnelite ostmise toetamiseks), kohtunik Tiina Jürjo. Head jooksurajad. A2/A3 mini/midis Femmul kahe puhta rajaga II koht, Minkul III koht (üks puhas rada ja teine DSQ). Minku esimese raja DSQ puhtalt koerajuhi mäluhäire. Kuna olin Femmuga värskelt kaks ringi jooksnud, siis Minkuga esimesel ringil tekkis mõte, et oleme juba viimasel ringil ja poomi peale saatmise asemel olid mu mõtted hoopis finishi poole suunduval tunnelil. Tunnelisse ma Minkut veel saata ei jõudnud, aga ilma hoota enam poomi peale saata ka ei tahtnud. Seega valisin DSQ ja saatsin uuesti poomi ees olevasse tunnelisse. Kõiki kiirete koerte lõksusid õnnestus meil mõlemal rajal edukalt vältida.

 

Minku I rada http://www.youtube.com/watch?v=BvlPVBWcJns

 
Minku II rada http://www.youtube.com/watch?v=6N1dj1FL4Dk
 
Femmu I rada http://www.youtube.com/watch?v=raWwu-89eDY (poomivea võttis kohtunik tagasi)
 
Femmu II rada http://www.youtube.com/watch?v=ph0ZqjbCAw8
 
 

 
 

Minku kontaktpindadest möödajooksmine paranes märgatavalt vahepeal. Viimased võistlused on ka toimunud kõik TAKO hallis, mille uued popid kummikattega SMART takistused Minkule meeldivad. Kuni nüüd ühes trennis paar nädalat tagasi tekkis Tuhala kiigel jälle peale paari korralikku kiigesooritust täielik keeldumine kiigest. Juhi kuidas tahad, ikka jooksis lihtsalt haukudes mööda. See trenn lõppeski nii, et kiige peale teda ei saanud. Järgmist trenni alustas ta kohe samasuguse möödajooksmisega, seega võtsime kasutusele vähe karmima ja konkreetsema hääletooni ja näpuga näitamise. Toimis küll, täiesti paadunud pärdik veel ei ole:p

 

 

Trenn Tartus 10.02.

Eelmisel võistlusel Tartu liivapinnasel näitas Minku üles erakordset sihikindlust ja jooksis mõlemal agilityrajal mööda kõikidest kontaktpindadest. Sedasama püüdis ta harrastada ka järgmisel võistlusel TAKO hallis, kus tabas poomi, kuid A-st ja kiigest manööverdas ennast ikka mööda.

Seega sai haaratud kinni võimalusest osaleda meie treener Inga koolitusel Tartus, kus me saime eriprogrammi alusel õppida mitte juhtimist nagu teised, vaid teha harjutusi kontaktpindadele. Kuna minu jaoks on isegi põlvini sulalumes märgatavalt lihtsam joosta kui selles Tartu jalanõude külge kittivas niiskes liivas kaapida, siis oli tegemist ühe väga raske trenniga, järgmisel päeval andis märku ka mingi senitundmatu jalalihas, rääkimata sellest, et mänguasja külge hüpates ajas Minku mulle liiva silma, mis peale mitmepäevast vaevlemist lõppes silmaarsti juures käiguga. Tuli välja, et hoolimata ohtrast loputamisest ja silmatilkadega möllamisest oli siiski veel mingi terake kuhugi kinni jäänud. Ühesõnaga üks raske trenn vaipkattega ära hellitatud tüüpide jaoks:D

Kontaktpindadega toimus aga järgnev: esimesel katsel ühelt poolt poomile suht otse minekul läks Minku poomile u. neljandal katsel. A-st jooksis mööda kõige esimesel korral, pärast läks järjest kenasti. Eelviimasel korral komistas pealeminekul ja lendas rinnaga põmaki  vastu A-d. Kuid läks järgmisel katsel jälle kenasti peale, kuigi võimalus A all asuvasse tunelisse joosta oli ka sealsamas võtta.

Kiigega võib väga rahule jääda, tegime seda küll kõigest kaks korda, kuid mõlemal korral jätsin koera slaalomit tegema ja jooksin ise päris pikalt ette, kiigest mööda ja Minku tuli väga ilusti ja suure hooga kiigele, kuigi möödajooksmise võimalused olid loodud. Õhtu nael oli aga üritus läheneda poomile siis ka teisest küljest. Ja see ei õnnestunudki, Minku lihtsalt jooksis ainult poomist mööda ja sinna peale teda ei saanudki. Poomi kõrval oleva tunneli augu ees seisis Inga, aga Minku pressis ta jalgade vahelt läbi ja tunnelisse (Minku on väga sihikindel, kui ta midagi pähe on võtnud vältida:ükskord trennis raskema nurga alt A ja tunneli valiku tehes pressis Minku ennast lõpuks läbi nirgile parajast praost A ja tunneli vahelt ja seda mitu korda järjest:p). Seda poomi sai proovitud nii umbes kümme korda...ka ilma tunnelita..aga täiesti edutult, mitte kordagi ei läinud ta poomile. Eduelamusega lõpetamiseks proovisin siis lõpuks veel ka teisest otsast poomile pealeminekut ja seda oli ta kohe nõus tegema:p  

 

Mis järeldusi siis teha...üsna kindlasti mängib  möödajooksmistes rolli Angela Ungeri võistlus, kus Minku raske nurga alt peale minnes kaks korda poomil tasakaalu kaotas ja alla sadas. Pärast seda need seletamatud ja sihipärased möödajooksmised tekkisid. Ilmselt ei ole ka liivased kontaktpinnad Minku lemmikud, ei tea, kas liiv hõõrub või lihtsalt tundub kahtlane kare/libe käpa all. Liivaga tal ju minimaalselt kogemust ka. Aga kuna ta siiski on enne pikalt võistelnud ilma möödajoksmise probleemita, siis loodetavasti see kiiks ka tahaplaanile jääb jälle. Mis muud kui tuleb harjutada. Seekordse Pärnu võistluse jätsime siiski vahele, harjutaks kõigepealt vaibal mitte-möödajooksmist:)

 

 

 

 

Minku 3-aastane

20.jaanuaril sai Minku juba 3 aastat vanaks. Sel puhul sai välja tuhnitud mõned tema esimese eluaasta esimest poolt kajastavad pildid, et meenutada, milline orav oli enne suureks ja ilusaks saamist.

(foto Kaspars Garda)

 

 

 

18.01.2013

Üle hulga aja üks päikeseline talveilm, seega sai jalutuskäigule fotokas kaasa taritud ja päikese nautimise eesmärgil jalutasime tavapärase metsa asemel vahelduseks põllul. Temperatuur nii umbes -13C.

Pilguheit möödunud agilityaastale

Agilityaastal 2012 osalesime Minkuga pea kõikidel saadaolevatel  ametlikel agilityvõistlustel ja Femmuga ka mitmetel, aga eks see postitus saab olema peamiselt Minkust.

Disklahvimerre eksisid ära ka mõned 0-tulemused ja esikohad, loodetavasti 2013 muutub see suhe rohkem disklahvide kahjuks.

Agilityoskuste hetkeseis on umbes-täpselt selline, et oleme seljatanud mitmeid probleeme ja maadleme veel mõnedega.

Stardis püsimisega on suhteliselt hästi hetkel. Minku tõuseb küll tihti istumast seisma, aga edasi ei liigu enne märguannet. 

Kiik on palju parem, Minku suudab isegi võistlusel sinna otsa käsu peale pidama jääda, lendkiik ei ole enam meie lemmiktrikk.

A-kontaktpindadega  otse jooksmisel probleeme pole, raskusi on keerulisemate nurkade alt A peale saamisega, aga see on küll põhiliselt minu juhtimise viga, et ma teda piisavalt otseks ei aja.

Suurimad raskused on poomilt keeramisega. Kodused harjutused ``antenniga`` (mis on salajane Tuhala poomilt keeramise abividin) näitavad, et  vasakule poole suudab ta ilusti ümber antenni keerata, paremale poole aga suurte raskusega, ehk siis tahab hirmsasti ´´lõigata´´. Viimasel võistlusel tekkis kiiksude nimekirja juurde ka sihikindel poomist ja kiigest mööda jooksmine, mida Minku ka kunagi varem on harrastanud, aga ei mäleta, millal täpsemalt. Kuid peale Tartu võistluste pole trennides kordagi mingist kiiksust märkugi olnud, seega ei oskagi seisukohta võtta, kas oli asi äkki ikkagi Tartu liivas...eks järgmisel korral võõras kohast siis paistab. 

Slaalomis eksib Minku haruharva, suudab ka sees püsida kenasti ja saan vajadusel päris kaugele ette ära minna slaalomi juurest.  

30cm kõrgusel pulkasid ajab võistustel maha enamasti vaid siis kui rada eeldab järsku tagasipööret tõkkelt ja mina ta liiga kaugelt ära saadan ja ennast juba vastassuunas ära keeran. Sellist asja kannatab ta halvasti. 35-cm pulgad trennis pudenevad sagedamini, peab hoolega ennast jälgima, et hüppel olevat koera ei segaks. Laias laastus pulkade maha ajamine siiski probleem ei ole.

Üldiselt on Minku imehästi juhitav ja jälgib mind väga hästi, probleem tavaliselt selles, et mina ei jõua piisavalt kiiresti reageerida, ehk siis selleni, et saaks koera mingis keerukamas tõkkekombinatsioonis kätte ilma suurte kaarteta, läheb veel aega. Mäletan, et kunagi tundus mulle võimatu, et Minku hakkaks mind nii hästi jälgima kui Femmu, aga see kartus oli küll täiesti asjatu, jälgib liigagi teraselt ehk siis kogu aeg tuleb eriti adekvaatne püüda olla ja see pole just tingimata mu tugevaim külg:p.

Tuju ja motivatsiooniga on kõik hästi, Minku jookseb alati kiiresti ja lõbusalt. Kiiresti ja tühja sest, et valesti loosungist, mida oma trennides järginud oleme algusest peale, peaks ühel hetkel saama kiiresti ja õigesti ning igatahes on ilminguid, et oleme sinnapoole teel;).   

Füüsiline vorm ei tohiks ka olla laita, koerad saavad pea igapäevaselt lahtiselt maastikul rallitada, palli taga ajada ja sõltuvalt aastaajast teha metsajooksu/ suusatada.

Kokkuvõttes võib öelda, et suurim probleem agilitys on Minkuga kontaktpindadele nurkade alt pihta saamisega ja poomi kontaktpinnalt maha keeramistega. Aga küllap leiame ka sellele murele treener Ingaga koostöös lahenduse. Otse poomilt jooksmisel õnnestuvad kontaktid juba mõnda aega päris kenasti, mis annab lootust ka ülejäänu suhtes.

Femmu käib endiselt kaks korda nädalas trennis. Eriti meeldib talle teispäevane titade (endiste) trenn koos Minku ja Donnaga, kus saab teha lõbusaid lühikesi harjutusi. Vahepeal on minek juba päris hea, trenni teeme muidugi ainult 30cm tõkkekõrgustega. 

Minkuga käisime 2012 ka välismaal võistlemas ehk siis Soomes ja Rootsis European Openil. Kuigi suvel Eestis agilityvõistlustel käimine on tore, siis selline agility-trippimine välismaal on veel eriti vahva. Saab pikaks ajaks vägeva motivatsioonilaksu.

Agility Plussi Aasta Agilitykoer 2012 arvestuses II koht