Pages

19. juuni 2011

Tunnelite võistlus II, Pärnu

Tunnelite sarja kõik neli osavõistlust on sellel suvel plaanis kaasa teha, nii et loomulikult olime kohal ka Pärnus.

Reisikaaslasteks Inga, Tuutu ja sinisilmne noorborder. Tallinnapoolsetena saabusime suvepealinna naiivselt paljaste säärtega, kuid enamus päeva tuli veeta vihmakeebis ja kraade vist üle 14C polnud kah.

Kohtunik Kristina Lukashejeva rajad oli suures osas algajatele jõukohased toredad jooksurajad, aga mõlemale algajate rajale oli sisse lisatud üks saatanlik paremate välja ``sõelumise`` koht. Esimesel rajal siis oli selleks väga raske nurga all musta tunnelisse sisenemine, mille sisenemisava oli koerale viimase hetkeni praktiliselt nähtamatu, teisel rajal oli raskeks kohaks pärast pikka sirget tunnelit valik kahe tunneliaugu vahel, millest õige auk ei olnud mitte see, mis koerale sirgest tunnelist välja paiskudes otse vastu vaatas, vaid hoopis teine, kaugem auk. Esimesel rajal põrkasin tunnelist väljuva Minkuga kokku ja hea, et ta päris kukerpalli ei teinud, kaelapidi maas käis ära küll. Pärast seda oli muidugi keskendumine juba null ja kuigi me rada pooleli ei jätnud, siis minul oli kõik peast pühitud ja lihtsalt kulgesime lõpuni.
Minku 1.rada:  http://www.youtube.com/user/agilitypluss#p/u/2/H2b7E_7K2xc 

Teisel rajal langesime ``lõksu``, ehk siis Minku küll ei läinud valesse tunneliauku, vaid pingsalt püüdes teda õies suunas keerata tõmbasin ta lihtsalt üle ja õige augu poole vaatamise asemel suundus ta seljataha minu poole. Aeglasema koeraga oleksin ilmselt jooksnud teiseltpoolt ja vale tunneliagu ära blokeerinud, aga Minkuga selliseid võtteid ma üritan võimalusel vältida, sest see võib lõppeda järjekordse koera ära tallumisega. Endiselt puudub mul taju selles osas, kui kaua tal kusagil aega võiks minna ja seega jooksen mõnda olukorda liiga sisse ja mõnda olukorda jään täiega hiljaks. Ühesõnaga, lõppkokkuvõttes oli päeva parim osa hoopis see, et peale edasijõudnute rada proovisime slaalomit teha ja kui välja arvata paar korda enne viimast pulka väljumine, mille tingisin oma ettevaatlikkusega, siis tegi Minku seda võõrast slaalomit hindele viis :p 
Minku 2.rada: http://www.youtube.com/user/agilitypluss#p/u/1/ooNdezi5FnI

Kuna võistlus toimus näitusega üheskoos, siis oli sebimist ja koeri palju, hea variant algaja koera võistlussaginaga harjutamiseks. Minku mängis kenasti minuga hoolimata ümberringi saalivatest võõrastest koertest ja oli väga kontaktne. Ja no tegelikult hetkel ongi see mulle kõige olulisem, et mul oleks koer, kes naudib minuga agility tegemist iga ilmaga, ta ei vahi ega nuusi ringi, ma ei pea taidlema selle nimel, et koeral üldse oleks piisavalt motivatsiooni rajal viibimiseks. Ja nüüd oleme juba mitmel üritusel osalenud ning isegi kui Minku oma parimat kiirust ei näita, on ta alati rohkem huvitatud minust ja rajal toimuvast kui ükskõik millest muust ning sellelt pinnalt on hea edasi minna. Kurb oleks küll kui peaks igakord koera meeleolu pärast pabistama ja teda üles plutitama.


Femmu Pärnu Postimehes


Femmu läbis edasijõudnute kaks rada maailma kõige aeglasemalt, slaalomis lausa tukkus jooksu pealt, aga puhtalt (nii ma vähemalt arvan, tulemusi ei tea, kuna kohapeal ununes vaadata ja üles pole veel pandud..aga minu meelest polnud seal millegi eest karistust saada). Kuna sadas kõvasti vihma oli A libe, aga Femmu siiski vinnas ennast sealt ilma hoota visalt üles. Tasa sõuad, kaugele jõuad ja kui ei jõua, siis vähemalt ei talla koera vigaseks:D



Minku Tuhalas


Femmu Tuhalas


Meie terrassil pesitsev linnuke





12. juuni 2011

Pärnu võistlus, kohtunik Willem Alexander Kelders (Holland)

Esimest korda osalesime Minkuga  A0 klassis, mis sedakorda oli võistluste osavõtjaterohkeim klass, kokku 26 koera.
Stress seoses sellega, kuidas Minku täiesti võõras kohas käitub, kuidas mõjub kuumus jne ei pääsenudki eriti löögile, sest sõitsime Pärnusse koos trennikaaslase Riinaga (kes maksiklassis saavutas Donnaga koondarvestuses tubli esikoha toreda  sünnipäevakingitusena Riinale) ning maast ja ilmast lobisedes polnudki aega oma isklike kiiksudega tegeleda. Ja poleks vaja olnudki, sest Minku oli üsna omas elemendis ja polnud teda kuidagi putitada tarvis.

Esimene rada (18 takistust) oli minu jaoks lihtsam kui järgnev (19  takistust)
ja see õnnestus meil läbida puhtalt ja ka kiiremini kui seda tegi keegi teine 26st võistluspaarist. Kiirus 5,35m/s. Tean,  Minku on võimeline ka kiiremaks, aga olen ka sellega väga rahul. Nii et esimene start Minku elu esimesel agilityvõistlusel tõi esikoha. Minku püsis kenasti stardis ja nägi üldse väga püüdlik ja kahtlaselt nunnu välja.

Teisel rajal saime 10 karistuspunkti, kuigi videolt vaadates oleks võinud saada ka 15kp. Kahes kohas valisin juhtimisvõtteks valsi kohtades, kus hoopis parem lahendus oleks Minkuga olnud järgneval tõkkel ettesaatmine/tagantlõikamine, mitte eelneval tõkkel valssimine ja seda ma ka rada õppides kaalusin, kuid otsustasin siiski  valida turvalisema võtte  ja see maksiski kätte ühel korral pulga maha ajamisega ja teisel korral tõkkel tagant mööda jooksmisega. Kolmas puterdus toimus kui suunasin ta vale trakjektooriga tunnelisse. Nii et parem lõppresultaat jäi minu julguse taha valida meie hetketaseme puhul nö riskantseimaid juhtimisvõtteid. Minku oli mõlemal jooksul väga kontaktne ja juhitav, teise raja pusserduste peale räuskas mis kole, tekkis kohe kodune tunne. Sel korral tulemus siis  alles kaheksas. Mõlemad rajad olid mõnusad jooksurajad, aga A0is nii see vist enamasti ongi.A0 on tore, sinna me jäämegi:D

Aga kõik on nähtav videolt: http://www.youtube.com/user/MaarjaOder#p/a/u/0/p0o09UoB8Yk

Ühe jooksu esikoht ``kotis``
(kujundlikult kotis, sest A0 klassis tehakse koondarvestus ja autasustamine on kahe raja põhjal, mõnel võistlusel lausa mini-midi-maksi klassid ka kokku, seekord siiski 26 algajat autasustasti kahe raja koondarvestuses vähemalt suurusklassides eraldi ja väga kena nendest seda teha, sest võrreldes nii mõnegi ametliku klassi osavõtjate arvuga tõi A0 korraldajatele kena kopika sisse. Lõppude lõpuks tuleb ju just algajaid innustada:) )
ning seega tuju hea, suundusime jõkke solberdama.



Võidukad punapead Riina ja Donna

 


Hüljes Winston


5. juuni 2011

Minku trennid

Natuke Minku agilitytrennidest:

suurim uudis on see, et täna tegi Minku esimest korda A-d. Esialgu ontlikult rihma küljes, aga niipea kui jalutusrihma otsast pääses, otsustas Minku ilmselt imiteerida trennikaaslast hullu springerspanjelit Donnat ja sooritada antud takistus stiilselt ehk siis lennates otse ühelt kontaktpinnalt teisele, mis tal oluliselt lühema kerepikkuse tõttu ei õnnestunud, kuid õhulend oli üsna uljas sellegipoolest:p

Usun, et enam kaua ei lähe, kui Minkul on selge ka kiik, sest selle takistuse puhul pole siiani üheski etapis mingeid tõrkeid ette tulnud ja Minku paistab siiani olevat suht kolksu- ja paugukindel.

Slaalom iseenesest on selge, nüüd harjutame Minkut sellega, et slaalomi ees ja taga tuleb ka takistusi. Tänases trennis oli kombinatsiooni slaalom+järgnev tõke õnnestumisprotsent üsna hea, aga sellega tuleb veel omajagu tööd teha. Kõige raskem osa on enda liikumise jälgimine, et mitte hakata seal viimaste pulkade juures kontrollimatult taidlema ja sellega koera mitte välja tõmmata.

Poom läheb iga korraga paremaks. Kontaktid on oivikule kohaselt
enamasti korralikud, aga kiiruse osas on arenguruumi.

Trennide kõige vahvam osa on muidugi radade jooksmine. Minku ja trennikaaslase Donna esimene võistlus A0 klassis ongi juba vähem kui nädala pärast;)

Juutuubis ka väike trennivideo:
http://www.youtube.com/watch?v=Xferkcxez1k

.










Kõige ilusam pilt viimaseks:)