21. mai 2012
15. mai 2012
Viljandi võistlus 12.05, kohtunik Svetlana Kreslina (Läti)
Põhiliseks ärevusetekitajaks Viljandis kujunes seekord ilm (mitte kehtivuse kaotanud autojuhiload:p). Agilityplatsi kõrval lainetas järv ja puhus tugev tuul, mis pühkis minema korraldajate telgi ja poomilt ka nii mõnegi koera.
Agilityplats ülevalt |
Mõlemal A2 agilityrajal saime disklahvi. Rajad iseenesest olid huvitavad jooksurajad nii A2 kui A3 klassis, kohati pidi ikka päris korralikult jooksuliigutusi tegema. Mitmed rajad eeldasid ideaalis koertelt väga kaugelt täisnurga alt slaalomisse minemise oskust.
Esimesel rajal tõmbasin Minku slaalomist enne viimast pulka välja ja ei läinud seda parandama, seega dsq. Teisel rajal läksin lendkiike uuesti tegema, seega dsq. Poomiotsa hüppas Minku esimesel rajal üle. Taaskord paiknes poomile järgnev tõke sellisel kaugusel, et ma ei suutnud välja mõelda, kas lasta tal poomilt otse maha joosta või keeramisega, seega vasakule käsku ei andnud, küll aga kaldusin ise vasakule. Ühesõnaga üks segane värk.
Tundub, et Pärnu võistlusel tehtud stardiharjutusest oli kasu, sest mõlemal agilityrajal püsis Minku ilusti stardis, hüpperajal küll juba tõusis seisma ja astus ka sammukese. Aga siiski progress.
foto Jaana Salujõe |
foto Jaana Salujõe |
Millega absoluutselt ei ole rahul, on enda käitumine slaalomi kõrval. Minkut ei pea slaalomis viimase pulgani valvama nagu Femmut ja ometi võistlusel, sujuva eemaldumise asemel, kontrollin ma slaalomit peaaegu lõpuni ja tõmban ta siis viimasest pulgavahest välja, kuna järsku hakkab järgmisesse olukorda väääga kiire. Selge see, et see kalduvus oli mul ka varem, aga A1-s ei olnud see nii selgesti märgatav, kuna slaalomist eemaldumist polnud hädasti tarvis, sai ka muudmoodi. Seekord aga keerasin tegelikult kõikidel radadel slaalomiga endale käki.
Femmuga hüpperajal DSQ, agilityrajal IV koht (12 osalejat). Femmu oli tegelikult väga tubli, sest agilityrajal ainult neli koera tulemuse kirja saidki, Paljudele osutus saatuslikuks tunneli-poomi valik, millega Femmu tavaliselt mööda ei pane. Ka seekord õnnestus see valik, hoolimata sellest, et lausa näppupidi näitama läksin ja hea et kummuli ei kukkunud poomi otsa. Kahjuks aga hüppas Femmu üle poomi kontaktpinna, kuna liikusin liiga entusiastlikult edasi (eks ikka selleks, et sinna kaugel olevasse slaalomisse kuidagi jõuda koos koeraga:p). Millegipärast sättis ta poomilt allatulekul hirmsasti sammu ka.
Agilityrada: http://www.youtube.com/watch?v=SOVRdCUh8mA
foto Jaana Salujõe |
foto Jaana Salujõe |
Endine hulgus-kass Pätu elab hästi...erinevalt vanaema tapeedist :p |
8. mai 2012
Pärnu võistlus 06.05, kohtunik Peteris Akimovs
Päev Pärnus algas seekord vahelduse mõttes A3 jooksudega ja tõotas tulla pikk, sest kõikide klasside peale kokku oli registreeritud 92 võistluspaari.
A3 I agilityraja alguses välja kuulutatud ideaalkiirus 4,15 m/s ei jätnud meile Femmuga mingit lootustki ideaalaja lähedalegi mahtuda. Kuigi ühes punktis tekkis meil Femmuga väike valestimõistmine ning seisak, ei näinud kohtunik põhjust selle eest viiekat anda, küll aga läks sinna aega kaduma. Puhta raja ja ajaveaga saime IV koha (11 osalejat).
Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=MVX0iJ1CG5w
A3 I agilityraja alguses välja kuulutatud ideaalkiirus 4,15 m/s ei jätnud meile Femmuga mingit lootustki ideaalaja lähedalegi mahtuda. Kuigi ühes punktis tekkis meil Femmuga väike valestimõistmine ning seisak, ei näinud kohtunik põhjust selle eest viiekat anda, küll aga läks sinna aega kaduma. Puhta raja ja ajaveaga saime IV koha (11 osalejat).
Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=MVX0iJ1CG5w
A3 II agilityrada , mis oli ka suures osas täitsa mõnus jooksurada, sobis meile vähem kui eelmine, sest juba esimesed tõkked sisaldasid kombinatsiooni, mis eeldas täisringi tegemist ümber tõkketiiva, mis Femmu puhul tapab selle viimasegi kiiruse. Seal tekkis meil ka väike vaidlus, mille eest huvitaval kombel samuti viiekat ei saanud, koht jällegi IV.
Aga tegelikult oli Femmu täitsa tubli ja isegi kiige peal ei kõlkunud seninägematult kaua.
Femmu ja Minku jooksude vahele jäänud tunnid said Gerdi abil suviselt sisustatud |
A1 radadel pakkus kohtunik mulle vägagi hästi sobiva üllatuse, sest, erinevalt TAKO võistlusest, oli seekord mõlemal agilityrajal poomi pealt järgmisele takistusele täitsa otse minek ja sellisel puhul õnnestuvad kontaktid meil juba üsna hästi.
A1 I agilityrada: tundus õppides täitsa ok ja hakkama sellega saimegi, tulemus puhas rada, kiirus 5,13 m/s.
A1 I agilityrada: tundus õppides täitsa ok ja hakkama sellega saimegi, tulemus puhas rada, kiirus 5,13 m/s.
See oli viimane vajalik tulemus klassivahetuseks ning edaspidi jookseme A2 klassis. A1 disklahvirohke teekond algas meil ka Pärnus, septembris 2011, ja sümboolselt sai ka samal platsil oma otsa.
Kuna A2 oli enne juba ära jooksnud ja viimasena jooksvasse A0 klassi meid ei saadetud, saime võimaluse joosta ka kaks järgmist A1 rada.
A1 II agilityrada: saime DSQ juba esimesel tõkkel, sest Minku varastas stardis, hoolimata sellest, et üritasin teda seal paigal hoida nii zhesti, mõtte, kullipilgu kui ka hääle combo jõul. Lootusetu. Tegelikult nagu ma sain aru, on tegemist lausa geneetilise hälbega:D, sest Minku ema pidi omaniku jutu järgi samasugune pärdik olema, kes hoolimata aastaid A3 klassis jooksmisest püsib stardis endiselt u. 20% kordadel ja pahatihti tuleb harrastada lendstarti. Nii et, kuna Minku tuli täiesti jäärapäiselt üle esimese tõkke, kuigi ma seal käsi püsti seisin ja käskisin tal oodata, siis läksin tagasi ja istutasin ta uuesti. See aitas täitsa hästi ja teisel katsel püsis ta juba kenasti.
Rajal tuli viperus sisse slaalomis, muus osas oli ok...no kiigega pole ka päris rahul, sest ega ma seal mingit korralikku vabastuskäsku Minkule ei anna.
A1 Hüpperada: lõppes tänu pisut kehvale trajektoori valikule jällegi disklahviga. Oleks pidanud ka vastaskäega tõmbama, siis oleks äkki saanud Minku rõngasse selle tunneli asemel, kuhu ta väga uljalt kimas.
Muidu oli päris äge kiire rada, mulle meeldis.
Nagu näostki näha: juba paadunud pärdik ja pärdiku-hakatis (Ema Reila tütar Minkuga) |
Tellimine:
Postitused (Atom)