Minge te õige metsa!



KännuÄss

Kui graafikud kokku langevad, siis toimetame oma pikkasid jalutuskäike Saku radioaktiivses metsas ikka treener Inga valvsa pilgu all. Seltsis lõbusam ja mula jagub kauaks:)
Nii ka täna. Seenemikkude pildistamise ja korilaste peale haukumise vahele arutlesime ka pikalt-laialt sportiva koera toidulaua teemal.


Femmu teeskleb, et ei näe, kuidas MM-ile sõitjale Pagaripoiste võisaia sisse söödetakse:D


Kuid tegelikult teab ju iga koer, et  õige koera toit on kont!!!
 


``Mõnitavad vist....``

  Alati tasub läbi käia ka kaasjalutajate taskud,

ning kui tõesti midagi pole kusagilt pudenemas, siis õnneks on lahked jahimehed(või mingid muud mehed) jätnud nälgivatele metsaskäijatele natukene oksi ja vilja.




njämma...ma ju räägin, et see teraviljavaba kuivtoit on üks möga



Eesti metsad on kummalisi loomi täis

Ok, ok,tõele au andes pole siiski tegemist mingi metselukaga, vaid mu oma vana küülik Juksiga ;D

Minku trenni update

Pimedad sügisõhtud on käes ning sellega seoses on meie talvise trenniruumi ehk Tuhala agilityhoolli ümbrus nüüd sisetreeninguteks korda tehtud.

Agilityhullud agilityhoolli ümbruse koristustalgutel

Kuna Femmul on jooksukas, siis trennis käib praegu ainult Minku.

Olen plaani võtnud keskmiselt korra kuus teha trennidest ka videojäädvustuse juhul kui selleks mõni abikäsi leida õnnestub.

Tänu kaameramees Gerdile on seekordne muuvi peagi 8-kuuseks saava Minkuga peaosas leitav minu juutuubis aadressil:

http://www.youtube.com/watch?v=4Vg3HhH3aFk

(Videos kaasa tegev nunnucavalier on Minku trennikaaslane Jefferson e. Royal Fantasy Oriental Prince, kes vaatamata perenaise Terje näitusehullusele on ka agilitys oluliselt hakkajam poiss kui samale perenaisele kuuluv Femmu trennikaaslane cavalier Mortimer...sorry Morti, aga me kõik näeme, et sa teed agilityt peamiselt Terje meeleheaks;)

Minku trennid on minu jaoks juba seetõttu väga huvitavad, et paljud meetodid on hoopis teised kui need, mida Femmuga kasutasime paar aastat tagasi. Näiteks on Femmu õpetatud sõnalise märguande peale koos minupoolse kontrollimisega kontaktpinnal aeglustama. Miinuseks on see, et mina pean olema Femmuga üheagselt kontaktpinna juures ja teda pidurdama.
Slaalom sai talle selgeks tehtud ``vea koer vorstiga pulkade vahelt läbi`` meetodil:) Kuna Femmu teeb slaalomit üsna kenasti, siis ma eriti ei usu, et kiiruslikult oleks lõpptulemus parem kui oleksime mingit teist õpetamismeetodit kasutanud. Mis puutub slaalomisse iseseisvat sisenemist, siis  vahe Minku ja Femmu puhul on märgata juba praegu. Femmut pean ma õigesse vahesse juhtima ja mõtlema hoolega enda paiknemisele, samas kui channel meetodil õpetatava Minku puhul on juba praeguses algfaasis märgata, et tema juba oskab ise slaalomi sisenemiskohta leida ning minu eesmärgiks on see, et ühel hetkel pole Minku jaoks mingit tähtsust sellel kus viibin mina siis kui ta slaalomit sooritab. Femmu puhul ma siiki reeglina jõuan ennast paigutada sinna kuhu vaja, aga kiirema Minku puhul saaks sellest lihtsalt mõttetu koera pidurdamine kui ma peaks teda slaalomisse näpu otsas juhtima ja lõpuni kontrollima.
 
Minkule õpetame slaalomit channel meetodil ning kontaktpindasid Silvia Trkmani poolt kuulsaks tehtud jooksukontaktide meetodil. Muidugi on meie klubi trennilistel võimalik valida ka 2on2off  meetodit või miskit muud põnevat ja vähem töömahukat, kuna treener Inga Järv üritab ikka leida igaühele sobivaima kontaktpindade sooritamise viisi olenevalt koera eripäradest ja ka sellest kui palju aega on keegi kodusesse harjutamisse valmis investeerima. Mina otsustasin, et spetsiaalselt agilityks võetud koera puhul ei jäta ma ühtegi meetodit kõrvale sellepärast, et ma ei leia niipalju aega harjutamiseks kui vaja oleks. Seega valisime jooksukontaktid. Maksiklassi koeraga kaaluksin ilmselt teisi variante põhjalikumalt. Jooksukontaktidega meil hetkel suuremaid probleeme ei ole (kuid oleme ka päris algfaasis alles), Minku jookseb üsna ilusti planku, mis ei ole enam päris maadligi, vaid pisut tõstetud.
Slaalomis on channel juba niipalju kitsas, et Minku ei saa enam puhtalt läbi joosta ja pulgad puutuvad talle vastu külgesid. Viimases trennis proovisime ka natukene kaugemalt slaalomisse sisenemist ja paistab,et koera jaoks on üsna selge, et slaalom on üks terviklik takistus, kuhu tuleb sisse minna kindlast kohast ja kust ei väljuta enne viimast pulka. Eks mida raskemaks läheb sisenemisnurk, seda rohkem möödajooksmisi on oodata. 

Olen enda jaoks seadnud tagasihoidlikuks eesmärgiks selle, et 15-kuuselt on Minku valmis A0 klassis võistlemist alustama. Hetkel paistab, et kui nüüd mingi takistuse keerukamaks muutumisel mõnda ootamatut kiiksu välja ei löö, siis nii see ka läheb, s.t. ma ei tahaks minna võistlema koeraga, kes on poolvalmis, vaid ma tahaks, et Minku oleks selleks ajaks võistlusvalmis ja praegu teda vaadates ma usun, et kevadel on ta A0 klassiks täitsa valmis.

Millega Femmu trennipausi ajal tegeleb?

Suoknuuti koolitus....

..ele me küll ei läinud, vaid samal ajal kui treener ja mitmed teised klubilised agilitytarkust kogumas olid, käisime meie Saku metsas kiiritust saamas, kitselõhna nuusutamas (ühte kitsekest õnnestus  mul ka näha, koerad oma 30-cm kõrguselt ei näinud muhvigi), seeneliste peale haukumas ja tagatipuks leidsime ühelt kraavipervelt selle:

R.I.P

Sügis ongi kätte jõudnud

Hommikul aknast välja piiludes oli väljas keskmisest koledam tormijärgne sompus sügisilm. Vihm, tuul ja 8 soojakraadi.
Postkasti oli ka potsatanud teade treenerilt, et õhtuks väljakuulutatud Tuhala küüni (ehk meie agilityhooli) ümbruse koristustalgud lükkuvad edasi, kuna sellise ilmaga ei saadaks hea koer peremeestki välja:) Siiski-siiski, kummalisel kombel sai Saku metsades kohatud  isikut kokkerspanjeliga, kes oli treener Ingaga äravahetamiseni sarnane ja nägi välja selline:

Matkasellid Inga ja Tuutu

Matkasell Maarja

Matkaselli standardvarustusse kuuluvad lillelised kummikud

Pesula järjekorras