Pages

12. sept 2010

Minku trenni update

Pimedad sügisõhtud on käes ning sellega seoses on meie talvise trenniruumi ehk Tuhala agilityhoolli ümbrus nüüd sisetreeninguteks korda tehtud.


Agilityhullud agilityhoolli ümbruse koristustalgutel

Kuna Femmul on jooksukas, siis trennis käib praegu ainult Minku.

Olen plaani võtnud keskmiselt korra kuus teha trennidest ka videojäädvustuse juhul kui selleks mõni abikäsi leida õnnestub.
Tänu kaameramees Gerdile on seekordne muuvi peagi 8-kuuseks saava Minkuga peaosas leitav minu juutuubis aadressil:


(Videos kaasa tegev nunnucavalier on Minku trennikaaslane Jefferson e. Royal Fantasy Oriental Prince, kes vaatamata perenaise Terje näitusehullusele on ka agilitys oluliselt hakkajam poiss kui samale perenaisele kuuluv Femmu trennikaaslane cavalier Mortimer...sorry Morti, aga me kõik näeme, et sa teed agilityt peamiselt Terje meeleheaks;)

Minku trennid on minu jaoks juba seetõttu väga huvitavad, et paljud meetodid on hoopis teised kui need, mida Femmuga kasutasime paar aastat tagasi. Näiteks on Femmu õpetatud sõnalise märguande peale koos minupoolse kontrollimisega kontaktpinnal aeglustama. Miinuseks on see, et mina pean olema Femmuga üheagselt kontaktpinna juures ja teda pidurdama.
Slaalom sai talle selgeks tehtud ``vea koer vorstiga pulkade vahelt läbi`` meetodil:) Kuna Femmu teeb slaalomit üsna kenasti, siis ma eriti ei usu, et kiiruslikult oleks lõpptulemus parem kui oleksime mingit teist õpetamismeetodit kasutanud. Mis puutub slaalomisse iseseisvat sisenemist, siis  vahe Minku ja Femmu puhul on märgata juba praegu. Femmut pean ma õigesse vahesse juhtima ja mõtlema hoolega enda paiknemisele, samas kui channel meetodil õpetatava Minku puhul on juba praeguses algfaasis märgata, et tema juba oskab ise slaalomi sisenemiskohta leida ning minu eesmärgiks on see, et ühel hetkel pole Minku jaoks mingit tähtsust sellel kus viibin mina siis kui ta slaalomit sooritab. Femmu puhul ma siiki reeglina jõuan ennast paigutada sinna kuhu vaja, aga kiirema Minku puhul saaks sellest lihtsalt mõttetu koera pidurdamine kui ma peaks teda slaalomisse näpu otsas juhtima ja lõpuni kontrollima.
 
Minkule õpetame slaalomit channel meetodil ning kontaktpindasid Silvia Trkmani poolt kuulsaks tehtud jooksukontaktide meetodil. Muidugi on meie klubi trennilistel võimalik valida ka 2on2off  meetodit või miskit muud põnevat ja vähem töömahukat, kuna treener Inga Järv üritab ikka leida igaühele sobivaima kontaktpindade sooritamise viisi olenevalt koera eripäradest ja ka sellest kui palju aega on keegi kodusesse harjutamisse valmis investeerima. Mina otsustasin, et spetsiaalselt agilityks võetud koera puhul ei jäta ma ühtegi meetodit kõrvale sellepärast, et ma ei leia niipalju aega harjutamiseks kui vaja oleks. Seega valisime jooksukontaktid. Maksiklassi koeraga kaaluksin ilmselt teisi variante põhjalikumalt. Jooksukontaktidega meil hetkel suuremaid probleeme ei ole (kuid oleme ka päris algfaasis alles), Minku jookseb üsna ilusti planku, mis ei ole enam päris maadligi, vaid pisut tõstetud.
Slaalomis on channel juba niipalju kitsas, et Minku ei saa enam puhtalt läbi joosta ja pulgad puutuvad talle vastu külgesid. Viimases trennis proovisime ka natukene kaugemalt slaalomisse sisenemist ja paistab,et koera jaoks on üsna selge, et slaalom on üks terviklik takistus, kuhu tuleb sisse minna kindlast kohast ja kust ei väljuta enne viimast pulka. Eks mida raskemaks läheb sisenemisnurk, seda rohkem möödajooksmisi on oodata. 

Olen enda jaoks seadnud tagasihoidlikuks eesmärgiks selle, et 15-kuuselt on Minku valmis A0 klassis võistlemist alustama. Hetkel paistab, et kui nüüd mingi takistuse keerukamaks muutumisel mõnda ootamatut kiiksu välja ei löö, siis nii see ka läheb, s.t. ma ei tahaks minna võistlema koeraga, kes on poolvalmis, vaid ma tahaks, et Minku oleks selleks ajaks võistlusvalmis ja praegu teda vaadates ma usun, et kevadel on ta A0 klassiks täitsa valmis.

Millega Femmu trennipausi ajal tegeleb?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar