Pages

21. dets 2010

Jõuluaeg, imede aeg....SuusaÄss on meile sündinud

Jõudiski lõpuks kätte aeg, mil mina pärast kümne aasta pikkuseks veninud suusapausi omale raske raha eest popi murdmaasuusakomplekti soetasin:)

Suusarada

Esimese päeva sportlik tegevus: 


Lund nautimas
 3,5 km paaristõugetega läbitud (muid tehnilisi võtteid ma veel ei valda), sellest 500m vedas mind kelgukoer James (innukal isasel cavalieril on jõudu küll), kes olude (ehk siis Tuutu jooksuka) sunnil oli jalutusrihmapidi minu külge aheldatud. Paralleelselt läbis Inga ilma igasuguse kõrvalise abita 7 km, ehk siis märgata võis kerget taseme erinevust:)

Aaaaaaga tegelikult ei tahtnud ma mitte sellest rääkida, vaid hoopis möödunud pühapäeval maha peetud Agility Plussi jõulupeost, mis hoolimata -10 kraadisest kargusest möödus väga meeleolukalt.
Jäine glögi


Kavas oli mitmeid võistlusi nii koertele kui nende saatjatele. Femmu näitas head vormi ja tõusis mitu korda poodiumile. Jagati välja ka Agility Plussi aasta aunimetused: Femmule on kinnitatud Agility Plussi Aasta Nunnu ja Minkule Aasta Oiviku tiitel.
Mulle millegipärast medalit ei antud, eks tuleb rahulduda karmis konkurentsis saavutatud Slaalomi Äss III tiitliga. 



Pakuti glögi, kaneelisaiakesi by Piret ja õues oli tegutsemas terve grillmeistrite brigaad. 

 
Valik agilityloomi:)

Vast keegi ei märka kui ma siin natukene uurin....





Flyland Fat Squirrel sai ka vahepeal 11 kuud vanaks:)
Palju õnne väike Minku!



4. dets 2010

Minku trenni update

Peagi saavad agilitytrennid selleks aastaks otsa. 19. detsembril toimub Agility Plussi jõuluüritus ja siis algabki talvepuhkus.
Minku trennist on jällegi ka väikene muuvi valminud:
Hetkel tegeleme trennis sellega, et koer oskaks iseseisvalt slaalomisse siseneda. Kuna oleme selle kallal natukene ka kodus nokitsenud, siis paistab, et Minku saab aru küll mis teha vaja.
Plank on endiselt samal kõrgusel, õpime nüüd seda, kuidas kontaktpindasid teha kui poomi otsast peab vasakule või paremale keerama.
Kiige otsa alt on kadunud euroalus, jäänud laud. Kiigega probleeme pole, Minkule väga meeldib. Parim takistus üldse. Minimaalne pingutus maksimaalse maiusepeotäie eest:)

Rajad on meil viimasel ajal ülimalt lihtsad ja püstitatud pigem koerajuhi kiiruslike omaduste arendamiseks (minu unistus keset platsi seista ja dirigeerida lasti juba ammu veega alla), ehk siis tiirutame tõke-tõke-tunnel-tõke-tõke küüniringi. Jama on selles, et kui mina neegersprinterlikult kiirendan (noh oma peas...kõrvaltvaatajale paistab, et laperdan lihtsalt natukene kiiremini), siis lisab ka Minku lustlikult gaasi. Ehk siis nokk kinni-saba lahti olukord:) Aga vähemalt treener ja kasvataja paistavad meie jooksu vaadates juba natukene rahulolevamad välja, ehk siis julgeme rahuliku meelega jõulupuhkust võtta ja natukene seaprae-hapukapsa orgiat pidada.

Järgneb väikene pildiassortii:

 
Juba suureks kasvanud soliidne koer (foto Inga Järv)

 

Tige Räbit: Mul on õigus siin istuda ja kuseda kui ma tahan!
 


 
Solvunud paks

Või siiski mitte nii soliidne koer.... :)


Graatsiline Helbeke