Newsflash

4,8 m/s jooksev minikoer läbib agilityraja täpselt sama kiiresti kui 4,8 m/s jooksev maksikoer.


Luige rahvusvahelise võistluse lõpuprotokolli uurides vaatasin, et  pisitillukesed miniklassi sheltied jooksid välja samu aegu kui maksiklassis esikohtadele platseerunud pöörased borderid. Nii et väikese koera ökonoomsus pööretel ja parem manööverdusvõime teevad suurema koera kõrgema lõppkiiruse ilusti tasa, kuigi visuaalselt tundub pika hüppega maksikoer oluliselt kiirem.
Ilmselt on nii mõnigi pisikoera omanik kunagi tunda saanud kiire maksikoera omaniku või omanikuks ihaleja heatahtlikult üleolevat suhtumist stiilis ÕIGE agilitykoer on ikka kiire maksikoer ja no mis viga sellise väikse nähvitsaga joosta, aga vot proovi sa sellise hullu raketiga....
Kuid teie juba teate, et ka väike rakett on kiire rakett ja see, kui palju keegi rajal karjub, rapsib ja kui lahe välja näeb (olgem ausad, üks pöörane hulluke border NÄEB agilityrajal ju väga lahe välja) on juba teine teema ning lõpuprotokollis ei kajastu;)

29.08. RV võistlus

Hoolimata eelmisel päeval tekkinud koledast tatitõvest ja kehvast enesetundest ning Femmu üleelmisel õhtul lõpuks alanud jooksukast otsustasime siiski 29.08. rahvusvahelisel Caciagi võistlusel osaleda. Viimase hetkeni sai veel voodis teki all vedeletud ja kuuma teed sisse kaanitud ning siis panime Luige poole ajama.  
Norrakast kohtuniku Yngve Sommeri radadel leidus huvitavaid lõkse, samas olid need mõnusalt joostavad, mitte mingid kuritahtlikud nikerdamisrajad. Kindlasti oli tegemist selle hooaja ühe paremini sujuva võistluse ja sümpaatsema kohtunikuga.


Hüpperada tuli meil kahe peale täitsa kenasti välja, tagantjärgi muidugi vaatan, et kahe tunneli vahel oleks pidanud valssima nagu paljud tegid, oleks olnud koerale selgem ja kiirem. Ettesaatmine meil samuti tavaliselt ei toimi ja päädib pahatihti sellega, et rajal seisame nii mina kui koer, kuna kipun potentsiaalse ettesaatmise koha peal koerast liiga ette jooksma ja seisma jääma.  Raske on seda soovi taltsutada. Jubedalt tahaks ju ikka ette jõuda, et järgmisest olukorrast mitte maha jääda:p Seega kasutame ettesaatmist ainult siis kui tõesti mitte midagi muud üle ei jää, it´s just not our thing:P 
Üldjoontes siiski meie kohta täitsa ok raja läbimine.
Videot saab näha Agility Plussis juutuubist: Femmu 29.08 RV hüpperada


Agilityrajal käitus Femmu samuti igati ontlikult, kuid kahjuks kõlkus ta kiigel kaua oma tavapärases võistluskonna-asendis ja sinna läks päris palju aega kaduma. Trennis kusjuures teeb ta kiike täitsa kenasti, aga võõras kiik ilma piiksuva pallita ei lähe kohe mitte ja kaotame sellel takistusel hirmus palju aega peaaegu igal võistlusel.

Teine jooks: Femmu 29.08 RV agilityrada


Hoolimata tasakaaluharjutustest kiigel olime koondarvestuses Femmuga kuueteistkümne osaleja hulgas 6. kohal, millega võib absoluutselt rahule jääda, sest konkurents oli asjalik ja eespool olid kõigil koertel puhtad rajad (ei saa mitte mainimata jätta, et Eesti võistluspaaridest oli meist eespool vaid klubikaaslane Elika cavalier Charliega;)

Ootuspäraselt (kahju,et pole olemas sellist sõna nagu kartuspäraselt ) läksid mini ja maksiklassis esikohad piiri taha. Midi klassis jäi ihaldatud Caciag sedakorda välja jagamata. Miniklassis võitis rahvusvahelise võistluse muideks Minku ema Reila, kes oma rõõmsa lapsukese suhtes enam mingeid ema- ega sõbratundeid ei ilmutanud. 


Minku oli emast juba peajagu kõrgem ning Kristina Lukashejeva osavate käte toimetatud mõõtmine kinnitas,et 35-st sentimeetrist palju meil enam puudu pole. Sain lätlastelt ka kuulda, et Minku on liiga paks ja ega tema ribidel orelit mängida tõesti ei saa..hea kui need üldse üles leiab. Karva all näeb Minku siis välja umbes nagu kabatshokk nelja tikkjala peal. Paradoksaalselt on mul õnnestunud tekitada olukord, kus mul on kõhna spanjel ja paks karjakoer, kes see seda küll usub :D Targu ei hakka siia lisama kui palju Minku kaalub, aga kasvatajalt saadud info valguses võib öelda, et tõesti kaalub ta..hmm...mõnevõrra..rohkem kui kasvataja sama turjakõrgusega koerad...nüüdsest on Minku loomulikult dieedil:)


Kui te olete salamisi mõelnud, millised need sheltied seal karva all tegelikult on, siis siin illustratsioon ühe soovituslikust tüsedama sheltie näol:

Karvarulli sees on peidus....

selline loom...oh, tal siiski on nurgad:p

Nädalavahetus Yngve Sommeri tähe all

Eile õhtul sai käidud Norra kohtuniku Yngve Sommeri agilityloengut kuulamas ja täna siis sai näha tema A0 ja A1 radasid Luige võistlusel. Käisime omadele pöialt hoidmas ning rõõm on tõdeda, et meie klubilistel läks väga hästi ning oma klassides said esikoha Kristina Jokeriga ning Piret Rööbikuga :D
Kõrvaltvaatajale ei tundunud algajate rajad just üleliia lihtsad. Femmuga alustades oli minu mäletamist mööda ka A1 selline tore trillalaa-trullala, nüüd muudkui juhi silmad punnis peas. Ei ole siin mingit naljategemist, agility on tõsine asi:p Täna A2 ega A3 radasid ei näinud, nii et võib olla olen liialt pessimistlik ja homsetel A3 radadel ei tulegi raketiteadusega tegeleda ja õnnestub need läbi kulgeda ka Femmuga, kelle ammu väljakuulutatud jooksukas nüüd tõesti lõpuks reede õhtul algas ja kes juba kenasti tegeleb mul igasuguse võistlusmeeleolu nullli viimisega unetult ringi kakerdades ja vigisedes. Usun, et homme on mul mõnus kontaktne loom...usun...usun...  :)

Kui õige napsaks selle saba tal tagant ära...

Femmu tulemused

         
tulemus            koht/osalejate arv                     kohtunik
A1
18.04.09     15 kp                3/7                              Maire Tõnurist
18.04.         0,00                  1/7                              Maire Tõnurist
02.05.         5kp                   4/10                            Mia Laamanen 
02.05.         dsq
23.05.        10kp                  3/11                            Minnie Lindvall
23.05.         5kp                   4/11                            Minnie Lindvall
30.05.         8,63                  1/8                              Elena Dmitrochenko
30.05.         2,15                  1/6                              Elena Dmitrochenko
18.07.         0,00                  1/11       SERT          Peter Holmberg  
18.07.        19,10                 1/9                             Peter Holmberg


A2 
25.07.        15kp                  2/4                             Marianne Fernström
25.07.        24,22                 1/4                             Marianne Fernström
25.07.        dsq
01.08.        0,00                   1/4                             Alar Meomuttel
01.08.        4,74                   1/6                             Alar Meomuttel
29.08.        0,00                   2/6                             Ritva Herrala
29.08.        0,00                   1/6    SERT                Ritva Herrala
30.08.        dsq    


A3
2010


08.05.        8,82                  4/12                          Svetlana Zolotnikova
08.05.        dsq
08.05.        2,65                  2/11                         Svetlana Zolotnikova
15.05.       12,13                 7/8                           Johanna Nyberg
15.05.       33,10                 5/8                           Johanna Nyberg
15.05.       28,12                 5/8                           Johanna Nyberg
29.05.       5kp                    6/10                         Lars Bang
29.05.       10kp                  8/10                         Lars Bang
29.05.       dsq
29.05.       dsq
12.06.       dsq                                                  Lee Gibson  (Tallinn)
12.06.       5kp                                                  Lee Gibson
12.06.       dsq       kokku 7/10                         Lee Gibson
12.06.       5 kp                 4/8                           Lee Gibson
26.06.       dsq                                                  Peteris Akimovs  (Pärnu)
26.06.       dsq                                                  Peteris Akimovs
26.06.       8,03                3/9                           Peteris Akimovs
10.07.       dsq                                                 Seppo Savikko (Saaremaa)
10.07.       2,91                5/6                          Seppo Savikko
11.07.       18,61              4/8                          Algirdas Valciukas (Tartu)
11.07.       17,74              2/8                          Algirdas Valciukas
18.07.       24,33                                            Nalle Jansson (Haapsalu)
18.07.       dsq                                               Nalle Jansson
29.08.       4,43                                              Yngve Sommer (Luige)
29.08.       3,35  kokku    6/16                          Yngve Sommer
6.11.         dsq                                               Leena Rantamäki Lahtinen
6.11.         10,03             7/11                         Leena Rantamäki Lahtinen


2011
15.01.        14,96            2/7                          Svetlana Zolotnikova (Tartu)
15.01.        15,61            4/7                          Svetlana Zolotnikova
19.02          dsq                                            Thomas Glabazna
19.02.         dsq                                            Thomas Glabazna
19.02.        15,65            4/8                          Thomas Glabazna
16.04.         dsq                                            Elena Dmitrochenko
16.04.         dsq                                            Elena Dmitrochenko     
14.05.        9,82              5/8                         Anne Tammiksalu
14.05.         dsq                                            Anne Tammiksalu
23.07.        5,00              6/14                        Henri Luomala
23.07.       12,64             6/15                        Henri Luomala
30.07.        12,26            5/8                          Leena Rantamäki-Lahtinen
30.07.         4,01             2/8                          Leena Rantamäki-Lahtinen
07.08.        dsq                                             Anne Tammiksalu 
07.08.        dsq                                             Anne Tammiksalu
07.08.        1,43              3/9                         Anne Tammiksalu
13.08.        6,24              5/8                         Marianne Fernström
13.08.        dsq
13.08.         21,30           7/7
10.09.         dsq                                            Redas Masiulis
10.09.        0                 2/10                         Redas Masiulis
24.09.       6,78              1/8                           Kati Wala
24.09.       dsq

Michellu ja James

Minu koerapere ei koosne mitte ainult agilitykoertest, vaid neljajalgseid on mul õnnestunud krabada endale rohkem. Pesamuna cavalier Michellu e. Royal Fantasy Joie de Vivre on igati oma nime vääriline rõõmurullikene. Ilmselt on juba pealiskaudsel vaatlusel selge, et sellise väikse paksu lühijalgse torbikuga agilityt küll ei tehta ja nii ongi Michellu rohkem padjakoer, kes meid küll tihti meie retkedel ähkides saadab. Kuid mitte just üks kord pole juhtunud, et matka lõpuosa kannab inimene väikest paksu kaenlas:D

Lauakaunistused

Viimasel hetkel sai see jalutuskäik läbi, aga autosse enam küll ei jõua ....

Kasupoeg James e. Royal Fantasy Guardian Angel on hoopis teist tüüpi kutt. Matkata, kuseda ja naisi uudistada jaksab James alati. Isaste liigikaaslatega kipub ta esmalt küll jaurama, kuid harjub kiiresti. Kuigi James ei ole välimuselt ilmselt KÕIGE atraktiivsem isane cavalier, keda teie silmad iial on näinud, siis sisemiselt on tema näol tegemist väga suure hingega ja mõnusa leebe poisiga. Ainsa isasena täidab ka kartmatu karjavalvuri rolli ja seda, et James võiks oma pere metssea küüsi jätta, ei usu keegi, kes teda tunneb.

Sensuaalne James

James Saku metsas tuumajäätmeid otsimas

Kuidas agilityhullus alguse sai ja kuhu see välja on viinud...

Sellega on mul vedanud, et agilitykoeri on mul hoolimata terve suguvõsa vastuseisust tervelt kaks:)

Jooksma?...Mina või...?

Agility juurde jõudsin tegelikult täiesti juhuslikult tänu cavalier Mortimeri perenaisele Terjele, kes meile seda ala tutvustas. Kuna midagi agilitypärasemat polnud käepärast võtta, siis sai olude sunnil  ja         perenaise  tungival soovil väikesest Femmust (passinimega Royal Fantasy Femme Fatale) agilitykoer. Femmu oli siis 9-kuune kui 2007. a. sügisel alustasime treeninguid Inga Järve juures ning sealt saigi alguse meie armastus agility vastu. 2009 a. kevadel sai teoks meie võistlusdebüüt A1 klassis ning 2009 a. sügisest alates võistleme agility kõrgeimas võistlusklassis. Kindlasti on meil veel palju õppida ja ma loodan, et ka A3 klassis suudame Femmuga ühel päeval kenasid tulemusi näidata. Sel aastal oleme juhuslikult sattunud ka Eesti MM koondise varukoeraks, aga seda küll kahjuks tänu teiste ebaõnnele.

Minu teise agilitykoera lugu:


Mulle väga meeldib see, et Eestis on palju eritõulisi agilityloomasid ning ei ole see ala siinmail vaid käbedate karjakoerte pärusmaa ja nii see võikski jääda.
Paraku juhtus minu endaga aga millegipärast see, et mida aeg edasi, seda suuremaks isu läks selle agility pöörasema poole ja suuremate kiiruste järele, mida me Femmuga kunagi ei hakka saavutama. Niiväga tahaks ju ka ise proovida mis tunne on KIIRE koeraga agilityt teha. Ning kusagile jäi pidama see mõte, et ühel päeval on mul selline kiire koer kodus...no eks ikka siis kui ma juba oskan temaga midagi peale hakata...Tulevase agilitymürsu tõu valiku puhul polnud mul mitte mingeid kahtlusi-kõhklusi ega valikuvariante. On ju vaid üks karjakoer nii väike, et teda saaks kergelt igale poole kaasa haarata;)
Asjadel on kombeks omasoodu areneda ning nüüd  pikutab see ebamäärane kauge tuleviku unistuste agilitykoer siinsamas ja piiksutab väsimatult oma mummulist palli. Kui ma poleks jäärapäiselt tegutsenud ja oleksin end ümbritsevate inimeste arvamust kuulda võtnud, siis ei oleks meie teed ilmselt kunagi ristunud. Kuid jumal tänatud, seda ma ei teinud:D 
Seega....
I can happily present - Minku e. Flyland Running Squirrel.
Kuna tegelane on alles 7 kuud vana, siis on tema tulevase agilitykarjääri suhtes vara põhjapanevaid järeldusi teha. See muidugi ei tähenda, et me trenni ei teeks. Teeme..ja vihjeks niipalju, et treener kutsub Minkut esimesest päevast peale Röökivaks Oravaks..ehk siis motivatsioonipuuduses ei saa Minkut küll süüdistada, tema leksikonis sellist väljendit pole ja Minku on iga kell igast asendist valmis agilityt tegema. Meie tandemi nõrgemaks lüliks olen hetkel ilmselgelt suht rahumeelse cavalieriga kulgema harjunud mina:p Kujutage ise ette, et olete harjunud ühte ärahellitatud õrnukest spanjelit trennis nunnutama, meelitama ja ergutama ning siis ühtäkki on teil paariliseks loomake, kes sõna otseses mõttes tõmbab teil pükste küljest tasku ära kui mutt piisavalt kiiresti ei reageeri. Aga ega ma ei kurda...vastupidi...lausa äraütlemata mõnus ja värskendav on viimaks trenni teha tegelasega, kes suhtub perenaise valitud spordialasse sellise entusiasmi ja kirglikkusega nagu Minku. Minu jaoks hämmastav avastus, et koer on teeb agilityt täpselt sama agaralt koos maksakotletiga kui ilma selleta:) 

Ei ole paremat seltsikoera kui üks cavalieride poolt kasvatatud karjakoer!

Õlimaal  by Leana Jalukse

Kus me kondame

Seoses koerte füüsilise vormi eest hoolitsemisega on viimasel ajal hoogsalt metsa-ja matkaradu läbi käidud ja tuleb tõdeda, et see, mis RMK kodukal kena tundub, võib tegelikkuses osutuda lausa nii salapäraseks ja peidetuks, et minusugusel tavainimesel ei õnnestu seda leidagi. Näiteks Metsanurme-Üksnurme ajaloo-ja loodusõpperada jäi hoolimata tugevatest otsingutest rohtukasvanud ``vaatamisväärsuse`` Üksnurme mõisa ümbruses minu treenimata silmale tabamatuks.

Paukjärvel

Aga loomulikult on enamus sellesuviseid matkakogemusi väga mõnusad, eriliselt tore koht on Kõrvemaa.

Paukjärvel

Peale pühapäevast trenni sai taaskord sinna suundutud, sedapuhku Jussi järvede ümbrust avastama. Tänu minu tähelepanematusele juhtus jällegi nii, et 8 km pikkusest matkarajast sai nii umbes 15km-ne matkarada, kuna õnnestus kahel korral pikalt vales suunas marssida. Mida me siis sellel õpperajal õppisime? Näiteks seda, et RMK viitasid ei tasu mitte usaldada ja eelkõige peaks usaldama värvimärke puudel. Aga rabamaastikul ju pole puid, mõni hädine põõsas vaid ning kui viit näitab eikusagile, siis sellisel juhul tuleb valida oma parema äranägemise järgi, mis minu puhul tähendab küll seda, et tuleks minna parima äranägemisega risti vastupidi:)
Matkarada lookles ümber järvede, sisaldades ka ühte päris karmi püstloodis ronimist (rada õigetpidi läbides oleks saanud sellest ühe väga lõbusa laskumise), aga oli üldjoontes igati läbitav. Raja algus (mis meil oli raja lõpp, kuna alustasime finishist) tõi minusugusele  paadunud klassikalise kriminaalromaani zanri austajale kohe pähe Conan Doyle´i ühe tuntud Sherlock Holmesi seikluse. No eks ikka selle Baskerville´ide peni. Hüüp küll ei huiganud ja lõrisev koer üle nõmme ei tormanud, aga atmosfäär tumeneva taeva all oli võrreldav.

The Hound of the Baskervilles:D

Karjakoer, tark loom, läbis rada normaalsel ühtlasel sammul...aga hulluke spanjel siksakitas mööda metsaalust ringi nagu tal tavaliselt kombeks. Tulemuseks see, et hommikune ärkamine toimus karjakoera pisut maniakaalse ja ootusäreva pallipiiksutamise saatel, samas kui spanjel oli tõmbunud rõngasse, keeldus liigutamast ja isegi silmi avamast. Kontrollisin-hingas. Millalgi päeva peale ka ärkas.

Seetõttu pidigi tänane retk Saku metsas olema selline lühike ja toniseeriv...aga jällegi õnnestus minu enesekindlal juhtimisel planeeritud kursilt kõrvale kalduda ja asi lõppes ühe suuremat sorti võsas ragistamisega. Õnneks toimetas matkasellide kaitsepühak müstilisel kombel meid tagasi täpselt soovitud kohta männimetsa, mitte Viljandi maanteele autode alla. Tänkju.


Veel mõned jäädvustused meie sellesuvistest ringkäikudest:

``Otsige, otsige, ükskord jätsid nad terve sardelli maha...``

Minku Kubija järves

20.08 võistlustrenn Tuhalas

Femmu Tuhala võistlusel (see lahe pilt on pätsatud Astrid Mai Barsegjani albumist)

Tiina Jürjo suhteliselt sõbralike radade jooksmine oma koduplastil võistluskogemuse hankimise mõttes suurt vist juurde ei anna, aga oma klubi üritusele tuleb ikka kohale minna. Kokkuvõttes olime Femmuga A2-A3 klassis teised. Esimesel rajal õnnestus ka kombekohaselt osa rajast unustada ja natukene puterdada, kuid pääsesime puhaste paberitega. Kiigel venis Femmu rohkem kui trennis, aga üldiselt võib rahule jääda. Teine sooritus oli selline tubli keskmine, ei oskagi seda rohkem kommenteerida:

Küttepuude tarnimine vanaema juurest lükkus seega päeva teise poolde, aga sai seegi tehtud, nii et päevaga võib igati rahule jääda.
Ka Minku, kes sel päeval sai muide 7-kuuseks, sai räusata ja sotsialiseeruda. Tema pettumuseks lasti sheltidest sõbrad alles ürituse lõpus platsile lippama. Aga noh, muljeid vahetada sai ikkagi:

Jokerit musitamas