Pages

4. dets 2010

Minku trenni update

Peagi saavad agilitytrennid selleks aastaks otsa. 19. detsembril toimub Agility Plussi jõuluüritus ja siis algabki talvepuhkus.
Minku trennist on jällegi ka väikene muuvi valminud:
Hetkel tegeleme trennis sellega, et koer oskaks iseseisvalt slaalomisse siseneda. Kuna oleme selle kallal natukene ka kodus nokitsenud, siis paistab, et Minku saab aru küll mis teha vaja.
Plank on endiselt samal kõrgusel, õpime nüüd seda, kuidas kontaktpindasid teha kui poomi otsast peab vasakule või paremale keerama.
Kiige otsa alt on kadunud euroalus, jäänud laud. Kiigega probleeme pole, Minkule väga meeldib. Parim takistus üldse. Minimaalne pingutus maksimaalse maiusepeotäie eest:)

Rajad on meil viimasel ajal ülimalt lihtsad ja püstitatud pigem koerajuhi kiiruslike omaduste arendamiseks (minu unistus keset platsi seista ja dirigeerida lasti juba ammu veega alla), ehk siis tiirutame tõke-tõke-tunnel-tõke-tõke küüniringi. Jama on selles, et kui mina neegersprinterlikult kiirendan (noh oma peas...kõrvaltvaatajale paistab, et laperdan lihtsalt natukene kiiremini), siis lisab ka Minku lustlikult gaasi. Ehk siis nokk kinni-saba lahti olukord:) Aga vähemalt treener ja kasvataja paistavad meie jooksu vaadates juba natukene rahulolevamad välja, ehk siis julgeme rahuliku meelega jõulupuhkust võtta ja natukene seaprae-hapukapsa orgiat pidada.

Järgneb väikene pildiassortii:

 
Juba suureks kasvanud soliidne koer (foto Inga Järv)

 

Tige Räbit: Mul on õigus siin istuda ja kuseda kui ma tahan!
 


 
Solvunud paks

Või siiski mitte nii soliidne koer.... :)


Graatsiline Helbeke


8 kommentaari:

  1. Ah või juba loorberitele, st. hapukapsale puhkama ;)!!! Uuel aastal alustame kohe Cooperi testist:P

    VastaKustuta
  2. Oi, millised vahvad raketikesed. Mis Cooperi test?! Siin on juba teleporteerumist vaja õppida!

    VastaKustuta
  3. Jajah, jooksed ähkides ja rapsides koeral sabas ja siis äkitselt haihtud õhku ning kasvad vaibast välja nagu seeneke koerast oluliselt eespool, rahulik ja naeratav ja juhid peni soliidse käeviipega järgmisele tõkkele:p

    VastaKustuta
  4. hi hii :)))
    eile üritasin ka poomi kõrval koerale ette jõuda. Ja pidin sellest ekstra treenerile ütlema, et ta seda aru ka saaks, kuna tegelikult jäin kogu aeg kusagile maha. Aga jõlupraadide aeg on alles ees. Täitsa masendav. Ma pärast siis üldse mitte kusagile ei jõua :P

    VastaKustuta
  5. Tütarlapsed agilitysportlased! Tuginedes eelnevale itkule ja halale, kutsun teid üles boikoteerima jõulupraade, verivorste, piparkooke jms. Selle asemel võiks end ju kapsalehe najal jõuludest ja aastavahetusest läbi närida...? Ja suusatatada ja suusatada ja suusatada...? Igal hommikul ärkan mõttega, et homme hakkan heaks;)

    VastaKustuta
  6. millal siis koos suusatamine toimub? Kuigi pean minema ja häbenema nurka - ma vist enam ei oska :P Kuigi suusad ja suusasaapad täitsa olemas :)

    VastaKustuta
  7. Ma isegi ei ürita nägu teha, et ma suusatada oskan :D. Eks tuleb siis panustada kapsalehtede (ehk ohtra hapukapsa) söömisesse. Muide veel on üks võimalus, kuidas koerale poomi kõrval järele jõuda - koerale tuleb ka jõulupraadi anda ja siis jõuavadki kaks sportlast üheaegselt poomi lõppu :).

    VastaKustuta
  8. Mul pole suuskasidki!veel....
    Aga kujutan ette, kuidas see sportlik suusaüritus meil umbes välja näeks: Inga liugleb kõige ees kaunil uisusammul, kusagil tagapool sipleb Kristina jalad sõlmes, veel kaugemal rühib ilma suuskadeta Piret kapsaleht suunurgast tolknemas ja mina pole parkimisplatsist kaugemale jõudnud, kuna ei saa aru, milline jalg millise suusa külge käib..koertel oleks muidugi lõbus :)

    VastaKustuta