Tartu võistlus (kohtunik Svetlana Zolotnikova)

Olime kohal Säde korraldatud aasta esimesel ametlikul võistlusel Kilgi tallides:

I rada

Uskumatu, aga peaaegu oleksin  saanud hakkama sama jamaga nagu eelmisel võistlusel Kiligi tallides. Nimelt õppisime Ingaga kahekesi kuuenda tõkke valelt poolt..see nr 6. paistis nii ilusti sealt tõkketiiva vahelt, et ei tekkinud mõtetki, et äkki peaks tõkke ikka ümbert võtma. ÕNNEKS Inga siiski märkas ühel hetkel,et millegipärast kõik teised õpivad teiselt poolt ja tegi sellest välkkiire ja korrektse järelduse, et valesti õppisime meie kahekesi, mitte kõik teised:D Tegime vajalikud parandused ja  naljakal kombel selle eelmisel korral eriti lollilt kaotatud II koha me Femmuga lõpuks siis endale saimegi.

Viga tuli sisse poomilt slaalomisse minekul, ehk siis 9. ja 10. takistusel. Kuigi üritasin oma trajektoori õige hoida õnnestus siiski Femmu slaalomi sisenemiskohast nii kõrvale juhtida, et ühel hetkel oli ta 12nda tõkke taga ja vaatas mulle sealt kavala näoga otsa..hüppaks üle-ei hüppaks...pikkade kätega vehkides õnnestus mul siiski ta sealt tõkke tagant kätte saada ja  slaalomisse saata, kahjuks sellise veiderdamise peale kaob palju kalleid sekundeid.

Minikoerad pääsesid tehnilistel põhjustel okserist, kuid mididel ja maksidel oli väga palju probleeme takistustel 13-14 (A2 rajal olid need takistused samamoodi), ehk siis hooga kotist väljudes lendasid väga paljud neist kohmakalt okserisse sisse. Tegelikult oleks hea meelega tahtnud Femmuga okserit sellisel kujul proovida, eks tuleb see trennis ette võtta.

Rada II

Sellel rajal sai samuti komistuskiviks slaalom. Sedakorda siis slaalomist väljumine, mitte sisseminek. Nagu jooniselt näha, tuleb slaalomist minna poomile, aga slaalomist väljuvale koerale on ahvatlevalt nina alla sätitud hüppetõke. Kuna mul oli plaanis slaalomist väljumisel oma tagumik tõkke poole keerata, et ise slaalomi ja tõkke vahele jääda, siis eks ma sammurütmi natukene muutsin juba enne viimast pulgavahet ja lupsti välja see Femmu slaalomist pudenes. Ajasin sisse, ronis jälle välja:) Karistuspunkte küll vaid 5, aga aega kadus ka 5 sekundit sinna. Muu rajaga saime hakkama, kummalgi rajal ei jäänud ma just väga rahule kiigega..tegelikult tundus mulle isegi esimesel rajal korra, et Femmu kaalus kiigelt poole langemise pealt kõrvale maha hüppamist. Siiski ootas viisakalt lõpuni. Koht IV. (selle jooksu video siin:  http://www.youtube.com/watch?v=xNIGB0HHaFM , esimene jooks jäi tehnilistel põhjustel jäädvustamata)

Täna trennis proovisime seda meile saatuslikuks saanud slaalomist väljumise kombinatsiooni teha ja selgus, et tegelikult pole mingit vajadust ennast sinna tõkke ja koera vahele sättida, ainult tuleb ära oodata kuni koer viimasesse pulgavahesse on läinud ja alles SIIS poomi poole jooksma hakata ja ei lähe see koer midagi naljalt hüppetõket võtma. Kõik on vaid ajastamise ja kannatlikkuse küsimus.

Lõppkokkuvõttes olen muidugi rahul, rajad olid põnevad ja joostavad ning loomulikult on alati tore esikolmikus olla ja nänni saada:)

Pärast võistlust käisime Kuutsemäel lumelaudurite peale haukumas ja krõbisevkülmas Otepää öös hängimas.