Nüüd on siis MM-il käidud!
Umbes 150km pikkune teekond Brüsseli lennujaamast väikesesse linna nimega Noyelles-Godault, kuhu olin 6 kuud varem bronninud hotelli, sujus meie neljasel reisiseltskonnal kenasti. Ilmnes, et hotell 19km kaugusel MM toimumiskohast Lievinist polnudki nii kaugel ja ööbiti ka märgatavalt kaugemal. Vaatamisväärsustest siinkohal rääkima ei hakkaks (ega neid kiirtee ääres ka ei olnud), sest meie siht oli üks - vaadata võimalikult palju agilityt ning nina staadionilt välja pistsime vaid toidupoes käimiseks, ülejäänud aja veetsime aktiivse Eesti fänniseltskonna keskel tribüünil kiibitsedes.
MMi puhul vinguks veidi korralduse üle. Veider et nii suureks ürituseks ei ole võimalik leida ühte agilityst midagi jagavat kommentaatorit koha peale, selle asemel mingi tädi, kes ei tea Silvia Trkmani nime (meie arvasime kaks päeva, et Trkman on vahepeal abiellunud, kuna kommentaatoritädi teadustas teda kui Silvia MÖMMi), ei suuda otsustada, mitmenda koha omanikud parajasti poodiumile peaks astuma (mis ei saa ju olla teab mis keeruline kui III ja II koht on juba välja kuulutatud) ja võistlejate lähema tutvustamise asemel hoopis Hispaania lipuvärvides beebinunnut plutitab. Rajal toimuvat ei kommenteeritud küll peaaegu üldse.
Pikka aega ei näinud ka koha peal jooksvaid tulemusi, teisel päeval siiski 15 parimat kaugele ekraanile ilmuma hakkasid. Toitlustamise ja kaubanduse pool oli ka suhteliselt niru (mis ei tähenda muidugi, et mõned täiesti ebavajalikud asjad koertele oleks ostmata jäänud;) ).
Aga nüüd saab vingumise osa otsa, sest ega me siis Agility MMile shoppama läinud, vaid ikka agilityt vaatama ja selle poole pealt oli kõik väga lahe.
 |
| Go Eesti!!! |
 |
Radade ehitamise ajal vihuti kõvasti tantsu
Muidugi sai kõrgendatud tähelepanuga jälgitud agilitymaailma tuntumaid tegijaid.
Silma jäid Jenny Dammi borderi üliväiksed kaared; propellerkätega austerlannad, kes püüdlikult Lisa Fricki järgi teevad; väga sujuvalt juhtinud Alen Marekovichi ilus topelt-pimepööre; kogu Tšehhi koondise head esitused, Soome kelpie juhi julged ja ülejäänutest eristuvad kaugelt saatmised; raudsete närvidega prantsuse midi koerad ja koerajuhid, kes kodupubliku röökimise saatel järjest puhtaid radasid vihtusid; Susan Garreti borderi raske valik-kas lõhkuda müür või lennata täie hooga mama tagumikku, mis ennast piisavalt kiiresti eest ei koristanud ja sama puise proua Garreti koerte suurepärased slaalomisse sisenemised; ülikihvti mudiga jooksnud tsehhitari Martina Klimezova valus õppetund, et ``ära hõiska enne õhtut`` ehk siis enne viimast tõket ja palju-palju muud.
Maksiklassis peale borderite eriti teiste tõugude esindajaid näha polnud. Mõned belglased, mõned kelpied ja teiste tõugude esindajaid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda ning kolmandik neist kuulus Eesti maksikoondisesse. Midides ja minides oli pilt märgatavalt kirjum. Seal sai lisaks sheltidele näha kihvte püreneekaid, mudisid, puudleid, erinevaid terjereid, hispaania veekoeri, schapendoese, schipperekesid jne. Needless to say, et koerad olid ülimotiveeritud.
|
 |
| Väike fänn |
 |
| Carolina Pellikka ja Ladybird, 2009 .aasta minide maailmameister |
 |
| Värske minide maailmameister Nicola Giraudi ja parson russel terjer Twister Oppizzi Carlo; üldse oli Itaalia koondises kolm parsonit |
 |
Midide maailmameister ameeriklane Ashley Deacon ja pürenee lambakoer Luka de la Brise,
kes nägi isegi MMi sport-püreneekate seas välja silmatorkavalt rääbakas :) |
 |
| Ede ja Willi, kes näitased head võistlusnärvi |
 |
| Erinevalt eelmisest aastast oli seekord midiklassis näha kõvasti püreneekaid, üks kihvtim kui teine |
 |
| Võidurõõm |
 |
| Pettumus |
 |
| Guru Kanadast e. Susan Garret |
 |
| Susan Garretti fantastiliselt treenitud punased borderid Encore ja Feature |
 |
| Sloveenia staar Silvia Trkman omaenda kiibilugeja ja maailma kuulasaima püreneeka La-ga |
 |
| Pisike Huugs |
 |
| Agility Plussi Roosade Uudiste Aasia korrespondent |
 |
| Edukaim lõunanaaber - Svetlana Prokopenko ja Zlata ( mini 7. koht) |
 |
| Ka stiilile pandi rõhku |
 |
| Showgirl Lill |
 |
| Kihvti välimusega Itaalia midi-border Striptease |
Kui mõnele koerale oli tegemist viimase jooksuga MMil (näiteks Svetlana Kreslina kohe 12 aastaseks saavat Fly´d me enam MM-i radadel jooksmas ei näe), siis loodan, et maailma parim agilitycavalier ehk siis alati motiveeritud ja ruigav igiliikur Charlie Elika roolimisel veel tulevikus Eesti koondist tõhusalt täiendab.
MM on ühe agilityharrastaja jaoks väga inspireeriv üritus. Soovitan minna.
Aga pärast kolme päeva varahommikust õhtuni agility vahtimist tabas mind vastupandamatu soov juba oma koertega trenni minna:)
Muhe reportaaž ja väga meeleolukad pildid! See on ikka tõsi, et harjutamine teeb meistiks, olgu siis agilitys või Roosa Fotoka taga :)
VastaKustuta