Heietus : minu unistuste agilitykoer 2011



Vähem kui aasta tagasi, jaanuari lõpp 2011, poomilt kukkumine ja murtud esikäpp

Back on track!!!

2011. agilityaasta esimene pool möödus rehabilitatsiooni  tähe all, kasvatasime käppa kokku ja harjutasime koduaias slaalomit, mis igati ära tasus. Meenutades oma tundeid 2011. jaanuari lõpus ei osanud kuidagi arvata, et juuni alguses jookseb Minku juba võistlusel ja augusti alguses toimub esimene start A1 võistlusklassis.

Kõige ärevam üritus võistlemise mõttes oli kindlasti võistlemine Soomes Hyvinkääl, kus kahe DSQ kõrval õnnestus ka saada üks ilus poomikontakt ja hüpperaja esikoht. 

Mõni sõna siis minu kogemusest karjakoera omanikuna, sest kuigi tilluke, on sheltie siiski algupäraselt aretatud täieõiguslikuks töökoeraks eesmärgiga saada koer, kes on väike ja seetõttu sööb vähe, kuid on vastupidav. Seega võrreldes seltsikoer cavalieriga üpris teist masti tegelane. Ühe cavalieri jaoks on inimühiskond ja sellega kaasnevad objektid ning hääled ääretult iseenesestmõistetav elukeskkond, ühe tähelepaneliku ja tundliku Minku jaoks leidub seal aga palju kahtlast ja kummastavat. ÕNNEKS on kahtlastest nähtustest märguandmisel looduse poolt antud abiks kõrge ja kile hääl. Haukumine on Minkule väga loomupärane tegevus ja selle väljajuurutamist pole ma kunagi eriti tõsiselt kaalunud. Tundub üsna tuuleveskitega võitlemine. Agilitys haukumise välja õpetamist on mõni trennikaaslane üsna edukalt harrastanud, aga ausalt, mina ei raatsi sõita 40km kaugusele trenni selleks, et koera haukumise peale boksi ära pista. Las karjub, peaasi ,et jookseb. Paljud sheltid siiski ei haugu pooltki nii palju.

Aktiivsus: kui noore Minku puhul tundus, et pole see aktiivsuse tase nii hull midagi ja pärast mitmetunnist jalutuskäiku koos ohtra palli-pulga loopimisega võttis ka Minku koos cavalieridega puhkeasendi sisse, siis nüüd puhkab ta vaid siis kui tõesti midagi muud üle ei jää, näiteks autos puuris. Üks paaritunnine ohtralt palli-pulga loopimisega sisustatud jalutuskäik ei väsita teda küll üldse. Ajutegevust ei suuda ma ka ilmselt sellistes kogustes pakkuda, et üks reibas noor koer selle peale väsiks, pigem see aktiveerib teda. Öösel Minku siiski magab ja seda mõnuga ning pikalt. Ja tegelikult õpib seda ainitist koerapoolset jõllitamist lihtsalt ka ignoreerima, sest ega ta siis hulluks ei lähe tegevusetusest, ta on selline vaikne ahistaja, tasakesi jälitab mind igal sammul, tuiab ringi ja moodustab mänguasjadest mu jalgade ümber kuhjasid. Kui ma tõesti vedu ei võta, siis käib teised koerad läbi, viimases hädas nügib ka jänest..kas äkki mängiks? ja kui siis endiselt kõik teda ignoreerivad, võtab paar merisea pabulat maiuspalaks ja paneb ka lõpuks külje maha. Aga iga minu liigutuse peale kargab ta püsti ja on valmis actioniks. Laiskloom Femmu seevastu  enne kella kolme hea meelega ei käiks pissilgi, kutsumise peale kaevub vaid ägisedes sügavamale patja.






Siis, kui ta veel päeval magas.... Femmul muideks on peas väga iseloomulik nägu: selline ta näebki välja esimese poole päevast :D

 

Agility: ootuspäraselt on kõige rohkem väljakutset pakkunud Minku jooksukontaktid, mis on veel peenem teadus kui ma alguses kahtlustadagi oskasin ja kahjuks pole ka vahendeid koduseks harjutamiseks. Lugesin paar nädalat tagasi jooksukontaktide ``ema`` Silvia Trkmani kommentaari, et erinevalt levinud valearusaamast on jooksukontaktid väiksele koerale ehk isegi keerulisemad õppida. Põhjendus küllaltki loogiline: nimelt saab suur pika sammuga koer oluliselt varem aru, et õnnestumiseks peab ta oma sammu sättima, aga väike koer võib korduvalt juhuslikult õnnestuda teadlikult oma sammu reguleerimata. Tundub täitsa loogiline.

Aga küll need jooksukontaktid ka ükskord kindlaks saavad, lõppude-lõpuks on ju tegemist targa koeraga.

Femmu agilityaastat on kõvasti varjutanud ebatiinused, agilitykonditsioonis on ta  üsna vähe aega aastast. Praegused ``kutsikad`` peaksid mõne aja pärast loovutusealisteks saama, ehk siis ka lööb korraks Femmul kupli alt selgeks enne järgmist jooksukat. Hetkel käib Femmu Tuhala Agilityhoolis trennis korra nädalas ja jookseb samu asju mis Minku. Rohkem nagu sellised meeleolutrennid, agilityoskuste mõttes on Minku harjutused Femmule ju väga lihtsad. 

Meie eriline tänu kuulub meie suurepärasele treenerile Inga Järvele!

Eesmärgid 2012. aastaks: on täiesti olemas!

Head treenimist aastal 2012!