Pages

19. apr 2011

Dmitrochenkost ja sentimeetritest

Laupäeval tomunud TAKO võistluse tulemus: 2 disklahvi. Ei saa öelda, et rajad oleks väga rasked olnud, päris mõnusad jooksurajad. Kahjuks pole Femmu peale jooksukat päris tema ise ja on rohkem hajevil. 


2. rada A3 Dmitrochenko
 
Sellest  tuli ilmselt teise raja disklahv, kui Femmu, hoolimata sellest, et ma ennast lausa tunneli augu ette katteks seadsin ikkagi valesse auku lipsas mu käe alt. Ehk siis takistuselt nr 6 lipsas ta nr 7 asemel hoopis nr 13 tunneliauaku. Tavalises olekus ta selliseid asju ei tee. No nii mulle vähemalt seal rajal sel hetkel tundus, oleks videos, saaks näha. Liikuvalt pildilt ju tihtipeale selgub kurb tõde, et kõik saab koerajuhi kaela ajada :D




1. rada A3 Dmitrochenko
  Teise disklahvi võibki puhtalt omaenda jaburuse süüks panna. Rada õppides korrutasin endale kolm korda, et kindlasti valsiksin tõkke ja A vahel (takistsued 17 ja 18), et anda koerale parim trajektoor..kindlasti...kindlasti..aga millegipärast võistlusjooksus tegin hoopis mingi jõhkra eestlõkamise, ajasin koera trajektoori valeks, kaotasin ta selja taha ära ja nii ta sukelduski mu küljelt A all olevasse tunnelisse.
Rahul olen sellega, et esimesel rajal tegi Femmu kiike päris korralikult, mäletatavasti ta eelmisel TAKO võistlusel ju keeldus esimesel katsel kiigele minemisest. Samuti valis ta teisel rajal  ilma mingi probleemita valikust tunneliava-poom-tunneliava vajaliku poomi (takistus nr 12). Ma ei läinud talle näpuga näitama, otsustasin teda usaldada, juhatasin kaugelt  ja ta tundiski õige takistuse ilusti ära. Kahjuks muidugi oli näha, et hüppamine ei tulnud Femmul väga kergelt ja A otsa vinnas ennast ähkides. Pühapäevases trennis slaalomis ta lõpupoole lausa KÕNDIS:(
Üldiselt täielik jama kui koer sisuliselt pool aastat on jooksuka ja võltstiinuse tõttu korralikust agilitykonditsioonist väljas. Siiski, kuna Femmuga, kes ka parimatel päevadel A3 rajal 4 m/s välja ei pigista:), puuduvad kaugeleulatuvad sihid agility vallas ja kergekäelist noa alla saatmist  omaenese mugavuse huvides ma ei poolda ning mädaemaka/piimanäärmete kasvatajate profülaktikana pole steriliseerimisel minu silmis nii piisavat ja otsest tõestust, mis kaaluks üle võimalikud operatsiooniga kaasnevad riskid ja tüsistused, siis seda ma pole Femmu puhul kunagi tõsimeelselt kaalunud. Sest siiski olen näinud koeri, kes jäävadki peale steriliseerimist teistsuguseks ja no miks ma peaks sellega riskima, et äkki on  pärast veel flegmam, kergemini tüsenevam ja Portugali veekoera karvastikuga Femmu.  
Kuulsin, et Minku emal olevat esimene jooksukas olnud pooleteise aastaselt, mis väikese koera puhul on üsna erandlik ja jooksukas on Reilal iga kümne kuu tagant. Ning Minkul pole esimest jooksukat olnud, kuigi homme kukub tal vanuseks 15 kuud. Loodan väga, et Minku on emasse, tundub, et sellised omapärad siiski päranduvad üsna tihti.
Aga kõikse toredam Minkut puudutav uudis on see, et kui mina olin Minku juba mõttes midisse kandud, sest teised mini sheltied tundusid silmaga vaadates nii väiksed (Minku on muidugi enamusest hetkel karvasem), siis kui hakkasime Kristinaga Minku turjakõrgust mõõtma hüppas ligi kohtunik ja näitas kuidas tema mõõdab. Kommenteeris ka, et koer on paks. Dmitrochenko sai tulemuseks 34,8cm. Kui rasvavolt ka turjalt kaob, siis on lootus säilinud, et ta ka ametlikult minisse mõõdetakse. Ega see nüüd maailma lõpp pole, kui ei mõõdeta minisse, aga no ikka parem kui ei pea pingutama samu tõkkeid, mis 8 cm kõrgemad koerad. Selles mõttes on see agility kõrgusklasside süsteem muidugi ebaõiglane väga madalate koerte suhtes ja väga napilt midisse ja väga napilt maksisse kuuluvate koerte suhtes. On ju ikka vahe küll, kas koer peab järjest ületama oma turjakõrgusest 1 cm, 10 cm või madala maksikoera puhul koguni 20 cm kõrgemaid tõkkeid. Ilmselgelt on 10cm ja 20 cm kõrgemate takistuste puhul koeral pingutus ka suurem ja pulga maha ajamise oht samuti oluliselt suurem. Ühelt poolt ei peagi ju kõik spordialad sobima kõigile, aga kuna agilityt sellise rahvakoeraspordialana propageeritakse, siis selles mõttes mina pooldaks täitsa veel ühe võistlusklassi juurde lisamist, mis oleks toyklass, kuhu kuuluksid kõge pisemad ja millega siis kõikide teiste klasside kasvuvahemikke vähendatakse. Või siis teine variant - tõkete  maksimumkõrgused lastaks kõigil klassidel madalamaks,sest ikkagi kipuvad enamus kohtunikke just  maksimumkõrgusi kasutama.

Minku rasvavoldi kaotamisega tegeleme aktiivselt. Saue suusarada on sulanud üheks toredaks madalaks järveks, mis väiksematele koertele ujumiseks täitsa paras nagu Femmu, kelles vanemaks saades on avaldunud teatavad saarmalikud jooned, rõõmsalt avastas. Seal siis täna kenal päikesepaistelisel metsavälul sillerdava selgeveelise ``järve`` kaldal avasime ametlikult rannahooaja!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar