Laupäevasel A-koera poolt korraldatud Haapsalu võistlusel läks meil üsna keskpäraselt nagu näitavad ka tulemused võistlejaterivi keskel. Võistlusraamat ütleb, et meile Femmuga jäi esimesel agilityrajal 6. koht 14 osaleja hulgast ja teisel agilityrajal 6. koht 15 osaleja hulgast. Kuna ma kohapeal tulemusi ei vaadanud ja üles neid pole veel pandud, siis teiste jooksudega võrdluses ei oska eriti midagi öelda. A3 miniklassis oli osalemas päris mitu lahedat ülikiiret pisikest russelit Soomest, kes, niipalju kui märgata oli mahti enne ja pärast oma jookse, lidusid oma imelühikeste jalgade peal nii kiiresti, et paistsid lausa lendavat. Väga kihvtid ja ülimotiveeritud tegelased. Samuti oli A3 mitu Soome vinget borderit ja rõõm on tõdeda, et ``meie`` ainus osalenud A3 border Bolty (koerajuht Natalja Garastshenko) tegi neile vähemalt ühel agilityrajal ära ja võttis esikoha;)
Esimesel rajal langes Femmul üks pulk, seega 5kp ja võistlusraamatu järgi mahtusime esimesel rajal ka ideaalaega, mis kah omaette tore, seda ei juhtu just igapäev. Soome kohtunikuonu (kes väga professionaalse kameeleonina suutis rajal absoluutselt märkamatuks jääda) rajad olid väga mõnusad, ei midagi ulmelist.
Muuvi Femmu esimesest rajast: http://www.youtube.com/watch?v=eeozoZRHGS0
Teisel rajal tegi Femmu A-d väga aeglaselt ja enne A-d, kus tuli minna ringi üle müüri ja siis A peale, olin lausa püsti hädas, sest no see koer lihtsalt seiskub rajal niipea, kui mina pööran ennast ümber oma telje ja rajal ei liigu. Igasugused hüppetakistused ümber ja ringi võttes lähevad meil jube jamalt, sest kiiremini jookseb Femmu siis, kui ma olen temast natukene ees, aga see omakorda tähendab seda, et kui järgmine takistus on vaja ümbert võtta, siis pean ma takistusest lausa mööda jooksma, et ta veel vähegi liiguks ja siis jälle tagasi jooksma ja sellistes kohtades läheb kõvasti aega kaduma. Samal põhjusel tõmbasin ma ta ka teisel rajal mööda ühest hüppetakistusest, mis tuli võtta tagant. Ei mallanud viimase hetkeni kontrollida, kas ta tõesti võtab selle tõkke tagant ja hakkasin enne ära liikuma, kui Femmu oli tõkke taha jõudnud ja Femmu tõmbas ennast koheselt minuga kaasa, ei mingit iseseisvat tegutsemist, tema tahab teha kõike koos.
Muuvi: http://www.youtube.com/watch?v=5JLvBeVw0KQ&feature=related
Kuna ma teisel rajal märkasin, et Femmu enam eriti liigutada ei viitsi, siis me hüpperajal enam ei startinudki. Tegelikult ei hüpanud ta algusest peale hästi, sättis kõvasti sammu enne igat hüpet. Trennis seda ei märganud.
Ei tea, mis hullus mind üldse sundis teda kirja panema tuleval laupäeval Tartusse lausa neljale rajale kui järgmisel päeval veel ka tunnelitevõistlus?...eks ikka agilityhullus:)
Muidugi töllerdas kaasas ka Minku, kellega sai sobiva võimaluse avanedes proovitud võõrast A-d ja slaalomit sooritada. Mõlemad õnnestusid esimesel katsel ja Minku ei lasknud ennast segada ka keset slaalomit seisvast Femmust ning jätkas sihikindlalt lõpuni:D (Vahemärkus: eilses trennis panime Minkule poomi lõppu peibutiseks tunneli ja mina sain käsu koera kõrval liduda. Tulemuseks Minku poolt väga suurepärane kiirus poomi sooritusel,jõhker hüpe kontaktpinnal, väike hoolimatu põrge üle tunneli ette asetatud maiusekausi ja valguskiirusel tunnelisse:p)
Muuvi Femmu esimesest rajast: http://www.youtube.com/watch?v=eeozoZRHGS0
Teisel rajal tegi Femmu A-d väga aeglaselt ja enne A-d, kus tuli minna ringi üle müüri ja siis A peale, olin lausa püsti hädas, sest no see koer lihtsalt seiskub rajal niipea, kui mina pööran ennast ümber oma telje ja rajal ei liigu. Igasugused hüppetakistused ümber ja ringi võttes lähevad meil jube jamalt, sest kiiremini jookseb Femmu siis, kui ma olen temast natukene ees, aga see omakorda tähendab seda, et kui järgmine takistus on vaja ümbert võtta, siis pean ma takistusest lausa mööda jooksma, et ta veel vähegi liiguks ja siis jälle tagasi jooksma ja sellistes kohtades läheb kõvasti aega kaduma. Samal põhjusel tõmbasin ma ta ka teisel rajal mööda ühest hüppetakistusest, mis tuli võtta tagant. Ei mallanud viimase hetkeni kontrollida, kas ta tõesti võtab selle tõkke tagant ja hakkasin enne ära liikuma, kui Femmu oli tõkke taha jõudnud ja Femmu tõmbas ennast koheselt minuga kaasa, ei mingit iseseisvat tegutsemist, tema tahab teha kõike koos.
Muuvi: http://www.youtube.com/watch?v=5JLvBeVw0KQ&feature=related
Kuna ma teisel rajal märkasin, et Femmu enam eriti liigutada ei viitsi, siis me hüpperajal enam ei startinudki. Tegelikult ei hüpanud ta algusest peale hästi, sättis kõvasti sammu enne igat hüpet. Trennis seda ei märganud.
Ei tea, mis hullus mind üldse sundis teda kirja panema tuleval laupäeval Tartusse lausa neljale rajale kui järgmisel päeval veel ka tunnelitevõistlus?...eks ikka agilityhullus:)
 |
Suurem vihm oli A2 ajal ära olnud, aga meie Haapsalus viibimise aega mahtus siiski üks huvitav ilmaga seotud intsident. Nimelt olin koerad autosse viinud ja sattusin just juhuslikult vaatama meie parkimiskoha suunas, kui üsna lähedal Inga autole, millega saabusime (õigupoolest VÄGA lähedal sellele kohale kuhu algselt tahtsime parkida), lõi välk puu pooleks:p Esimese hooga ei näinud puude tagant, kuhu täpselt murdunud pool puust kukkus, nii et paar sekundit oli päris jube küll. Õnneks keegi puu alla ei jäänud.
 |
| Kogu inventar kaasas, ehk siis Inga eestvedamisel oli meil lausa oma koerajahutuse vann olemas (pildid Inga Järv) |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar