Aasta esimesel välivõistlusel olime muidugi kohal. Õnneks vedas ka ilmaga, mis tegelikult oli isegi lausa liiga soe, arvestades, et tervis ei lubanud särgiväel ringi lipata. Millegipärast (võib-olla värskelt diagnoositud bronhiidi tõttu:D ) oli isegi rada õppides raske murul kõndida. Õnneks radu joostes asi nii hull ei olnud, eelmisel kevadel esimest korda vaibalt murule saades oli tunne märgatavalt imelikum ja küündimatum. Rajad olid ka väga mõnusad, ei tea, kas olidki lihtsamad kui Agility Plussi eksamil või olen ise vahepeal arenenud. Loodetavasti ikka viimane variant.
1. agilityrada oli see, kus saime kirja tulemuse ja 15kp kiuste ka III koha 8 osaleja seas. Minku ei tahtnud esimese hooga A-d võtta, see õnnestus kolmandal katsel, sealt 10 kp. Tundub, et ta üsna sihilikult üritas A-st esimesel korral mööda põigata. Samuti ei õnnestunud meil paremale keeramisega poomikontakti tabada.
Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=obR4h-bvAG8
2. agilityrada oli siis see rada, mille kohta võib vist öelda ilus disklahv. Kõik õnnestus ,peale slaalomi, mille viimane pulgavahe jäi sooritamata. Kuna lõviosa rajast oli slaalomi ajaks juba vigadeta läbitud, siis ilmselt hakkasin slaalomit liigselt kaasa jooksma ja kontrollima, eks oleks ju tahtnud seda puhast rada saada.
Videolt aega mõõtes, mis pole küll muidugi mingi täppisteadus, tundub, et ilma slaalomiveata oleks kiirus olnud 5,5 m/s kanti, hüppetõkked muidugi madalad, aga kiike ja slaalomit sisaldaval rajal võib sellise kiirusega küll rahul olla. Õigemini VÕIKS, sest ametlik resultaat on ju DSQ :)
3. hüpperada tegime pealtvaatajatele nalja, kui ühe kõvera tunneli juures Minku ripakile jätsin. Tulemus DSQ, mis küll ei tulnud tunnelis, vaid hüppetõkkel, mille Minku ületas ja siis sama targalt sealt ka tagasi hüppas. Tegelikult oli see küll minu viga, oleksin pidanud konkreetsemalt teda tõkke tagant edasi suruma. Aga ei jõudnud seal väga adekvaatselt reageerida, Minku tuli päris hea hooga ja kuna mina ei tulnud üldse nii hea hooga, siis saatsin teda üsna kaugelt ja ei jõudnud enam sinna tõkke peale viskuda :p
Jooks: http://www.youtube.com/watch?v=RjoJP-jxm-M
Minku ilmutas progresseeruvat pärdiklikkust stardis püsimisel e. iga jooksuga kehvemini püsis. Teisel agilityrajal oleksin tegelikult juba pidanud stardis tagasi minema ja teda tungivamalt ``istutama``, hüpperajal tegingi seda, kuigi videolt see ei paista, video algab pisut hiljem. Hüpperajal olin ka sunnitud esialgset plaani tunneli tagumiselt küljelt joosta käigu pealt muutma, sest oli selge, et Minku mul vajalikule kaugusele eemalduda ei lase.
Kui välja arvata varastamiskalduvus, siis muus osas olen Minkuga väga rahul, esimest korda üle pika aja väliagilityt tehes oleks koer võinud ka mõnevõrra häiritud olla, eriti veel võõral platsil, aga seda ta polnud. A peal tõrkumine mind ei morjenda, peaasi, et kiike ja poomi esimesel katsel tabas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar